Tartu esimeseks linnakirjanikuks saab Kristiina Ehin

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnakirjaniku esimene stipendium määrati luuletaja ja kirjanik Kristiina Ehinile. 2014. aastal tehtud fotol võttis Ehin vastu kultuuripreemia, mis määrati filmi «Mandariinid» tegijatele.
Tartu linnakirjaniku esimene stipendium määrati luuletaja ja kirjanik Kristiina Ehinile. 2014. aastal tehtud fotol võttis Ehin vastu kultuuripreemia, mis määrati filmi «Mandariinid» tegijatele. Foto: Peeter Langovits

Tartu raekoja saalis antakse täna hommikul üle esimene Tartu linnakirjaniku stipendium, mille saab luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin.

Otsus langes Kristiina Ehini kasuks seetõttu, et tal oli kõige põhjalikum ettekujutus sellest, kuidas peaks linnakirjanik suhestuma Tartu linna ja linlastega ning milline võiks olla tema loomingu rahvusvaheline mõõde, rääkis Tartu kultuurkapitali juurde loodud kuueliikmelise eksperdikomisjoni juht Berk Vaher. 

«Eks arutelu olnud omajagu, aga me jõudsime üsna ruttu nende ühiste kriteeriumiteni, millelt see lõppotsus viimaks tuli,» sõnas Vaher. Ehin liigub tema sõnul maailmas palju ringi ning suhtleb kultuuriinimestega, samas on tema ettekujutus oma tegevusest ikkagi väga tihedalt Tartuga seotud.

Eesti kirjandusmuuseumi esindajana samuti eksperdikomisjoni kuulunud Krista Ojasaar ütles, et kuuest kandidaadist jäi lõpuks sõelale kaks. «Ehini puhul sai paljuski määravaks tema rahvusvaheline tuntus. Teda on väga palju tõlgitud ja ta on ise olnud samuti väga aktiivne nii Eestis kui väljaspool Eestit. Loomulikult mängis rolli ka tema väga põhjalikult läbimõeldud tegevusplaan,» lausus ta.

Võimalus vastu anda

Stipendiumi saaja Kristiina Ehin ütles Tartu Postimehele, et on elanud Tartus üle kümne aasta ning see linn on talle palju andnud nii akadeemiliselt kui loominguliselt. 

«Linnakirjaniku amet on ühest küljest hea võimalus oma töösse süveneda ja teisest küljest hea viis linnale midagi vastu anda,» sõnas Ehin. Sellele Tartu kirjandusilmale, mis on maailmas päris omapärane nähtus, täpsustas ta.

Oma tulevikuplaanidest lubas Ehin rääkida pikemalt täna raekojas, kuid eelkõige avaldas ta soovi, et linnakirjaniku tiitel ja määratud stipendium ei tohiks olla isikukeskne. «Ma ei taha, et see tiirleks minu isiku ümber, vaid tahaksin ühendada kirjandust ja linnarahvast. Kirjanikke ja noori. Kirjanikke omavahel,» sõnas ta.

Ehin teeb täna ka ettepaneku luua Tartusse loomeresidentuur. «Ma tahaksin, et Tartus oleks pidev loomeresidentuur, kuhu saavad kandideerida kirjanikud üle maailma. Suuremates kirjanduslinnades on kogu aeg mõni külaliskirjanik. Nii see Tartu tuntus kasvaks,» selgitas Ehin. Ta avaldas lootust, et leiab oma ettepanekule toetajaid ja kaasamõtlejaid.

Kuigi linnakirjaniku stipendiumi statuut ei eelda, et selle saaja peaks aasta jooksul ilmtingimata maha saama mõne uue luulekogu või proosateosega, on Ehinil ilmumas juba kevadel täiesti uus suur luulekogu «Kohtumised». 

Kristiina Ehin teeb täna ka ettepaneku luua Tartusse loomeresidentuur.

«Meil on internetiajastu, kus tegelikult on tähtsaks saanud päris kohtumised. Ma taipasin äkki, et mu luuletused ongi kõik kohtumistest päris inimeste, nähtuste või iseendaga,» rääkis Ehin. «Nende seas on ka mitmeid Tartu kultuuriinimesi.»

Samuti ilmuvad Ehinil sel aastal luulekogud Inglismaal ja Iirimaal. 

«Eks nendel esitlustel tule ikka Tartust rääkida. Minu jaoks on Tartul juba ammu rahvusvaheline kirjandusmõõde ja ma püüan seda veelgi süvendada,» lausus ta.

Tähelepanu Tartule

Nii Vaher kui Ojasaar ütlesid, et linnakirjaniku stipendium on teretulnud algatus. 

«Tartu kui Unesco kirjanduslinn võiks olla koht, kus kirjanikel on ideaalis väga inspireeriv kirjutada. See on üks samm teel loomaks kirjanikele paremaid tingimusi, et nad tõesti tunneksid, et elavad kirjanduslinnas,» rääkis Ojasaar. «Eks teised kirjanduslinnad oota suure huviga, kuidas meie linnakirjanikuprojektil läheb.»

Peale Vaheri ja Ojasaare kuulusid eksperdikomisjoni Marja Unt Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnast, Asko Tamme Tartu Oskar Lutsu linnaraamatukogust, Mart Velsker Tartu kultuurkapitalist ja Kristel Kalda Tartu linnavalitsusest.

Tartu linnakirjaniku stipendiumi statuudi järgi antakse see kultuuriväärtusega ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale isikule, kes elavdab Tartu kirjanduselu ja aitab kujundada Tartu linna mainet rahvusvaheliselt tuntud kirjandussõbraliku linnana.

Stipendium antakse aastaks, selle suurus kuus on stipendiumi väljamakse aastale eelneva kalendriaasta kahekordne töötasu alammäär. Tänavuse stipendiumi suurus on 10 320 eurot ja see antakse kätte 860-euroste kuumaksetena.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles