Prantsuse filmigrupp leidis Etioopiast Eesti satelliitsaatjaga sookure Ahja

Kertu Kula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sookurg Ahja 5 (vasakul saatjaga) koos teiste kurgedega Etioopia talvekorteris.
Sookurg Ahja 5 (vasakul saatjaga) koos teiste kurgedega Etioopia talvekorteris. Foto: Maxence Lamoureux

Suvel panid Eesti maaülikooli teadlased koos abilistega satelliitsaatjad uutele sookurepoegadele. Üks sookurgedest, Ahja 5 tegi sügisel kurerände ajalugu ja püstitas oma 6700 kilomeetrise rändeteega Eesti sookurgede rekordi. Kuigi novembris Sudaanis linnuga andmeside katkes, leidis eelmise nädala lõpus prantsuse filmigrupp noore sookure Ahja 5 Etioopiast Sululta linna lähistelt.

Prantslased, kes käisid ka suvel Eestis sookurgi filmimas, leidsid Ahja 5 tänu sellele, et neile näidati kaardil ette varasemalt samuti Etioopias talvitunud sookure Ahja 4 talvitumispunktid. Eesti maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito ei osanud öelda, kui kaua filmigrupp sookurge otsis, aga tema kinnitusel võib Ahja 5 praeguses talvituskohas olla umbes tuhatkond lindu.

Andmed saab kätte

Ahja 5 asus Eestist rändele 19. septembril ja jõudis 26. novembril läbi Läti, Valgevene, Ukraina, Ungari, Serbia, Montenegro ning Albaania üle Vahemere ja Liibüa Sudaani kaguossa, kus andmeside katkes. Kuna saatja töötab GSM-võrgustiku kaudu ning saatja teinud Leedu firmal «Ornitela» puudub Aafrika kohalike mobiilside firmadega andmevahetusside leping, katkes ühendus saatjaga rändeteel Sudaanist Etioopiasse.

Andmeside puudub ka praegu. Selleks hoolimata toimub Leito sõnul andmete talletamine, sest saatja on töökorras. Seega, kui Ahja 5 asub Etioopiast veebruari lõpus või märtsi alguses tagasiteele, saab puuduvad andmed Leito kinnitusel ilusasti kätte.

Esmakordne teadmine

Kõik Ahja nime kandavad kured on siiamaani rännanud, kas Etioopiasse või kuni Türgini. Kuigi sügisel korraks tundus, et Ahja 5 kasutab hoopis Kesk-Euroopa rändeteed ja asub talvituma ilmselt Põhja-Aafrikasse, siis nii siiski ei läinud, sest sookurg  Ahja 5 otsustas Aadria mere rannikult suunduda lõunasse ja kasutada trans-Sahara rändeteed. Leito kinnitusel on see esmakordne tõestus, et sookured sellist rändeteed kasutavad.

Suvel said lisaks sookurele Ahja 5 satelliitsaatja veel kolm kurepoega. Saatjad paigaldati Soitsjärve ääres Elistveres kahele linnule, kellele pandi nimeks Aivar ja Ivar. Kurepoegadest esimene sai ilvese kihvade läbi suvel surma, Ivar on nüüdseks aga Tuneesias oma talvekorteris. Saaremaal Sõrves sai saatja kurepoeg Mati, kes on praegu oma talvekorteris Hispaanias.  

Ornitoloogidele on üldjuhul teada, kuhu ühes või teises piirkonnas pesitsevad sookured talvituma asuvad. Aivar Leito rääkis, et kui suvel kurgede saatjad jalale pandi, oli eesmärgiks ära katta kolm rändeteed. Leito selgitas, et kuigi Ivari pesituspiirkond on umbes samas kandis kui sookurel Ahja 5, tuleb siiski välja, et linnu geneetilises mälus pole mitte Euroopa suund, vaid hoopis Kesk-Euroopa rändetee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles