Sajand tagasi täitus Tartu sõjapõgenikest ja haavatutest

Rahvusarhiivi teadusdirektor, Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professor akadeemik Tõnu Tannberg rääkis eile Tartu Postimehe toimetuses äsja trükist tulnud artiklikogumikust ja samuti teistest tema koostatud raamatutest, mille keskmes on Esimene maailmasõda. Foto: Sille Annuk

Aastatel 1914–1918 möllas maailmas koletu tapatalgu. Esimesse maailmasõtta oli kistud ka Eesti kui Venemaa keisririigi osa ning relvade juurde käsutati siit ligi sada tuhat eestlast. Kuidas see kõik andis ennast tunda meie esivanemate maal ja muu hulgas Tartus, on kirja pandud äsja ilmunud artiklikogumikus «Esimene maailmasõda ja Eesti».

Nõnda nagu sama pealkirja all ilmunud varasemas kogumikus (mõlemad ajalooarhiivi toimetiste sarjas, esimene aastal 2014), annab Lea Teedema ka värskes raamatus ülevaate Tartu linna toimimisest nondel veristel aastatel. Seekord on ta võtnud vaatluse alla Esimese maailmasõja aegsed haavatud ja haiged sõdurid, puuduse käes kannatajad ja põgenikud.

Võõrad tagalalinnas