Krista Aru pärib peaministrilt: miks on Kastre sobilikum vallanimi kui Võnnu?

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avas 2009. aastal, mil Eesti Rahva Muuseumi tähistas 100. sünnipäeva, esimesed kihelkonnapiiride tähised Tartu-Räpina-Võru maanteel Luunja sillal Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril. Pildil vasakul seisab ERMi toonane direktor Krista Aru. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Vabaerakonda kuuluv Krista Aru esitas täna riigikogus peaministrile arupärimise, miks ikkagi saab kolme vabatahtlikult ühinenud Tartumaa valla nimeks Kastre, aga mitte ajalooline kihelkonnanimi Võnnu.

Ühinevad Võnnu, Haaslava ja Mäksa vald otsustasid rahvahääletusel, et valla nimeks saab Kastre. Teise variandina oli hääletusele pandud Kagu-Tartumaa.

«Kagu-Tartumaa on ju tegelikult laiem ala kui need kolm valda, Kastre aga on üks väike küla ühe ühineva valla piirides, mis ka vana ajaloolise nimena ei vääriks sellist uut sisu ning tuleviku ja turunduse mõttes oleks uue üksuse puhul täiesti desorienteeriv,» märkis Krista Aru. «Kokkuvõtteks: kolme ühinevat valda ei ühenda kumbki läbirääkijate poolt rahvale välja pakutud nimi. Seda ühendab vaid üks – Võnnu.»

Ühendvallale Võnnu nime andmine välistati juba ühinemisläbirääkimistel, kui otsustati, et tekkivale vallale ei panda ühegi liituva omavalitsuse nime.

Samas on kohalikud elanikud kogunud allkirju Võnnu nime toetuseks. Tekkivale omavalitsusele ajalooline kihelkonnanimi anda soovitab ka kohanimenõukogu.

Tartu Postimees avaldab Krista Aru arupärimise täiskujul

Härra Jüri Ratas

Peaminister

Arupärimine

Vabatahtlikult ühinenud Tartumaa kolme valla – Võnnu, Haaslava ja Mäksa nimest

Eesti Vabariigi haldusreformi käigus on kolm üksteisele geograafiliselt lähedast omavalitsusüksust – Võnnu, Haaslava ja Mäksa vald – pidanud ühinemisläbirääkimisi ja otsustanud liituda üheks suureks vallaks, keskusega Tartu linna lähedal Haaslaval, Kurepalus. See otsus on igati loogiline ja vastuvõetav enamikule kolme valla elanikele, sest tegemist on suure osaga põlisest Võnnu kihelkonna territooriumist ning suurel osal nende kolme valla püsielanikkonnast on säilinud sidemed ajaloolise Võnnuga. 

Kolme valla ühinemiskomisjon välistas uue valla nimena Võnnu. Selle asemel aga pakuti välja ja viidi rahvaküsitlusele otsitud nimed (Kagu-Tartumaa ja Kastre), mis kumbki liituvat piirkonda ei ühenda. Kagu-Tartumaa on ju tegelikult laiem ala kui need kolm valda, Kastre aga on üks väike küla ühe ühineva valla piirides, mis ka vana ajaloolise nimena ei vääriks sellist uut sisu ning tuleviku ja turunduse mõttes oleks uue üksuse puhul täiesti desorienteeriv. Kokkuvõtteks: kolme ühinevat valda ei ühenda kumbki läbirääkijate poolt rahvale välja pakutud nimi. Seda ühendab vaid üks – Võnnu.

Kuna rahvaküsitlusele, mis kolmes vallas tehti, ei pakutud ajaloolist Võnnu nime, kuid sotsiaalne mälu ja kohalike arvamus väärtustab kihelkondlikke juuri, kogusid elanikud kodanikualgatuse korras toetusallkirju vana ja auväärset piirkonda ühendava nime säilitamiseks omavalitsusüksuse nimena. Mõne päeva jooksul andsid Võnnu nime toetuseks allkirja 537 kolme valla elanikku. Võrdluseks. Ametlikul küsitlusel, kus olid variantidena pakutud vaid Kagu-Tartumaa ja Kastre, osales 391 elanikku, neist 223 pooldasid Kastre nime, 86 Kagu-Tartumaad ja 82 tõmbasid maha mõlema nime. Kuigi Võnnu nime soovitas kokkuleppijatele ka kohanimenõukogu, sellega ei arvestatud ning kohanimenõukogu arvamusest valdade elanikke koguni ei teavitatudki.   

Kolme valla 537 elanikku, kes soovivad ühinevale vallale ajaloolise kihelkonna – Võnnu – nime, on pöördunud kirjaga Vabariigi Valitsuse, riigihalduse ministri ja kohanimenõukogu poole juba 2016. aasta detsembris.

Eeltoodust lähtuvalt on meie küsimused:

1.  Miks ei ole haldusreformi ellu viies seatud teadlikult üheks eesmärgiks säilitada võimaluse korral ajalugu, sotsiaalset mälu ning paikkondlikku ühtekuuluvust kandvaid kohanimesid, kuigi tugev kohanimede traditsioon on üks meie pärimuskultuuri talasid?
2. Kes vastutab rahva ajalugu, identiteeti ja kultuuriloolist traditsiooni kandvate kohanimede teadliku kaotamise eest päevapoliitilistel eesmärkidel, nagu see toimub Võnnuga?
3. Miks ei arvestata kolme ühineva valla elanike soovi, et uue valla nimeks saaks Võnnu, miks minnakse kohalike elanike tahte vastu, kuigi nende poolt räägivad nii ajalugu kui ka tänapäev?
4. Miks eiratakse spetsialistide kogu, kohanimenõukogu, soovitust valla nime osas? Kes (palun nimeliselt) võtab endale õiguse astuda vastu nii kohalike soovile kui ka pärimuskultuurile, st kellele kuuluvad meie ajalugu ja kohanimed?
5. Kuidas ja millega on kohanimi Kastre ühendvallale sobilikum kui ajaloolise kihelkonnakeskuse Võnnu nimi?
6. Kuidas ja milles väljendub Võnnu näite puhul koalitsiooni lubadus arvestada haldusreformi teostamisel kohalike elanike arvamust ja demokraatlikku otsust?