TÜ raamatukogu teoste hulgalisest äraviskamisest: seda tehakse kogu aeg, aga raamatud ei lähe kunagi prügimäele

Raamaturiiul vanade raamatutega.Pilt on illustratiivne.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Sotsiaalmeedia on kihama löönud, sest semiootik Mihhail Lotman kirjutab blogis, kuidas ta nägi pealt, et Tartu ülikooli raamatukogu viskab rohkelt ära raamatuid. Teiste seas neid, millest Tartu raamatukogudes ei ole enam ühtegi eksemplari. 

Tartu ülikooli raamatukogu kogude direktor Kristina Pai selgitas, et raamatuid ei hävitata hulgaliselt. See on tavapärane kogude ringlus, kus uued raamatud tulevad peale ja osa aegunuid kantakse maha.

Pai sõnul on raamatute mahakandmine igapäevane tegevus, kuid nende konteinerisse viskamine on siiski viimane valik. Enne seda püütakse teoseid laiali jagada, maha müüa või inimestele tasuta ära anda.

Kõik raamatud ja ajalehed-ajakirjad, mida enam ei taheta ja mida ei õnnestu ära anda, jõuavad taaskasutusse. «Raamatuid ei visata prügimäele, vaid neid taaskasutatakse. Raamat ei lähe kunagi prügimäele,» kinnitas Pai.

Mahakandmisotsused tulevad kogude direktori sõnul raamatukogule väga raskelt ja neid teeb mitu inimest. «Meil on eraldi toimkond, kes sellega tegeleb, näiteks kutsutakse appi õppejõude. Need pole kergekäelised otsused,» rõhutas ta.

Aina vähem huvilisi

2015. aastal on Tartu ülikooli raamatukogu nimistust kustutatud 14 733 teost, mille seas on peale raamatute ka ajakirju ja ajalehti. Kõiki neid pole sugugi ära visatud, mahakantute hulgas on katkisi, ära müüdud või lugejatele tasuta antud eksemplare. Seega on raske öelda täpset arvu, kui paljud teosed leiavad tegelikult tee vanapaberikonteinerisse.

Pai rääkis, et paraku jääb üha vähemaks inimesi, kes tunnevad huvi vanade raamatute vastu. «Paljusid huvitab ikka see, mis on just ilmunud, mitte need raamatud, mis on aastakümneid tagasi välja antud,» nentis ta.

Vähemalt üks eksemplar

Mihhail Lotman kirjutab oma blogis, et korjas prügikastis sortides prooviks välja lahti tulnud kaaned raamatult, mida tahtis lugeda: «Geschichte der deutschen Dichtung. Von den ältesten Denkmälern bis auf die Neuzeit». Autor Otto Roquette on andnud omapärase ülevaate saksa luule ajaloost. Lotman avastas, et ühtegi selle raamatu eksemplari Tartus enam ei ole.

Kristina Pai selgitas, et e-kataloog ESTER ei kajasta kõiki vanemate kogude teoseid. «See raamat on meil kindlasti olemas, lihtsalt ta on kasti pakitud,» sõnas ta.

Pai rääkis, et nendest teostest, mis otsustatakse ära visata, peab olema alles vähemalt üks eksemplar. Kui teema puudutab Eestit, hoitakse alles mitu eksemplari. Järgmisena arvestatakse mahakandmisel raamatu kultuuri- ja ajalooväärtust.

Raamatuid jagavad laiali ja neid tuleb vahel ära visata teisteski raamatukogudes, sealhulgas Tartu linnaraamatukogus. Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme rääkis, et 2015. aastal kustutati nimistust 12 358 teost. Tamme sõnul läheb aga vähemalt 90 protsenti linnaraamatukogu mahakantud teostest taas ringlusesse, mitte ära viskamisele.

Tagasi üles