Unistame trammist, mitte kingapaarist

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vilja Kohler
Vilja Kohler Foto: Margus Ansu

Kui tänavusel kohalike valimiste aastal linnavalitsust uskuda, saavad tartlasedki kunagi kodulinnas trammiga sõita. Tõesti, ei ole ühtki takistust, miks trammid siin sõita ei võiks: kogu maa on elektrifitseeritud, rööpaalust pinda jätkub, sõitjaid on ja küll leiame rahagi, pole see ju ilmast otsa lõppenud. 

Trammid Tartus oleksid väga tervitatavad, arvestades linnaliinibusse, mida on siin liiga vähe ja mis väljuvad aastaid linlaste suureks meelepahaks peatustest üsna pika ooteaja järel üksteise sabas, enam-vähem ühel ajal. 

Ja ega üksteise sabas sõitmine ole linnaliinibusside ainus puudus: uute liinide avamine on alati vaevaline ja võtab aega. Näiteks Tartu külje alla kerkinud Vahi elurajoonis tegid inimesed kodudes juba remonti, kui sinna lõpuks linnaliinibuss käima sai. Üle 2015. aasta veebruaris avatud Ihaste silla hakkas linnaliinibuss kord tunnis sõitma 2016. aasta jaanuaris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles