Enamik valdu pole sundliitmisega päri

Tartumaa logo Foto: www.tartumaa.ee

Luunja vald taotleb valitsuselt Tartu linnaga sundliitmise mitterakendamist, sama sammu on astumas pea kõik teisedki samas seisus olevad Tartu- ja Jõgevamaa vallad.

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku sundliita kriteeriumile mittevastavad ehk alla 5000 elanikuga Tartumaa Luunja ja Tähtvere vald Tartu linna ning Nõo vald Elva, Kambja vald Ülenurme ja Kallaste linn Peipsiääre vallaga. Jõgevamaal on sundliitmisele minemas Pala ja Tabivere vald.

Nüüd on Luunja vald esitanud valitsusele taotluse jätta sundliitmine algatamata. «Oleme seaduslikke võimalusi uurinud ning leiame, et sundliitmine on meie puhul võimalik ära jätta,» ütles Luunja vallavanem Aare Anderson. 

Raudselt vastu 

Ta selgitas, et Luunja vald vastab sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele ning sundühendamine pole vajalik, kuigi vallas on alla nõutud 5000 elaniku. Vallavanema sõnul suudab Luunja vald iseseisvalt kohalikku elu korraldada ja täita seadustega pandud kohustusi.

«Selles osas on meil tugevad argumendid sundliitmise vastu,» toonitas Aare Anderson. «Valitsus peab meile küll sundliitmise ettepaneku tegema, kuid valitsus ei pea seda protsessi lõpule viima. Tegime sundliitmise mitterakendamise taotluse valitsusele ennetavalt, et mitte koormata riigiaparaati ja teisi ametkondi mittevajaliku tegevusega.»

Nõo ja Kambja vald pole valitsusele samasugust taotlust veel esitanud, mõlemad volikogud ootavad ära valitsuse sundliitmise ettepaneku. «Volikogu otsustas juba detsembris, et kui on mingigi võimalus iseseisvana jätkata, siis tuleb see ära kasutada,» ütles Nõo vallavanem Rain Sangernebo. «Ootame ära valitsuse otsuse ning siis kasutame kõiki seaduses olevaid võimalusi, et tõestada valitsusele iseseisvana jätkamise võimekust.» 

Samal seisukohal on Kambja valla esindajad. «Raudselt oleme sundliitmise vastu,» kinnitas Kambja vallavanem Ivar Tedrema. «See on lasteaiamäng, see pole tõsiseltvõetav asi. Ka Ülenurme vald, millega Kambja tahetakse sundliita, soovib ju üksi jätkata. Kui kaugemale ette vaadata, on selge, et suure omavalitsuse volikogus on enamus suurema valla käes – nii tuleb ääremaid juurde, riik kaugeneb veel rohkem inimesest, elu kaob maalt.»

Pala vald on Peipsiääre vallaga sundliitmise vastu. «Ilmselt teeme valitsusele selle kohta pöördumise,» ütles Pala abivallavanem Kalev Karu. «Meil on varsti kohtumine riigihalduse ministri Korbiga, ootame kõigepealt selle ära.»

Tahtsid üht, läks teisiti

Kallaste linnavõimud pole sundliitmisega Peipsiääre vallaga nõus ja on sellest valitsusele kirjalikult teada andnud. «Rahvas on sundliitmise otsuse peale väga vihane ja solvunud,» rääkis Kallaste linnapea Gennadi Kulkov. «Tahtsime vabatahtlikult liituda, tegime mitmele vallale ettepaneku. Pidasime Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vallaga ühinemisläbirääkimisi, osalesime koosolekutel, tegime suure töö ära, aga mingi aeg teised otsustasid, et ei taha meiega enam läbirääkimisi pidada. Meie süüd siin pole.»

Linnapea kordas, et sundliitmisega ei nõustuta, sest linn kaotab raha, 470 000 eurot ühinemistoetust. «Meid lükati läbirääkimistelt välja, see polnud tark otsus ja me ei nõustu, et peame nüüd raha kaotama,» ütles ta. 

Peipsiääre vallaks ühinenud Alatskivi, Vara ja Peipsiääre valla esindajad lõpetasid Kallaste linnaga koostöö viimase suurte võlgade pärast. «Meil on suur laenukoormus, kuid see pole suur probleem, oleme seda juba vähendanud, meil pole ühtegi tasumata arvet,» märkis Gennadi Kulkov. 

Linnapea loodab, et olukorda aitab lahendada riigihalduse minister, kellega Kallaste esindajatel on varsti kohtumine. «Ehk saame kohtuda ka peaministriga,» lisas ta. «Aga tõesti on raske prognoosida, mis edasi saab.» 

Ainsana on sundliitmisega päri Tabivere vald. «Oleme teinud haldusreformi Lõuna regiooni komisjonile kirja, et kui sundliitmine jääb jõusse, siis soovime liituda Tartu vallaga,» ütles Tabivere vallavolikogu esimees Sirje Simmo. 

Valitsus teeb valdadele-linnadele sundliitmise ettepaneku hiljemalt 15. veebruariks. 

Seejärel on omavalitsustel kolm kuud aega läbi rääkida või esitada oma seisukohad ettepanekuga mittenõustumise kohta.