Ülejõelaste mälestuste abil saab ajas tagasi rännata

Kaardirakenduse idee autor ja TÜ etnoloogiamagistrant Tenno Teidearu ja Tartu linnamuuseumi direktori kohusetäitja Marge Rennit näitavad, kuidas telefonist mälestusi lugedes saab seigelda mööda Ülejõe linnaosa ja avastada palju põnevat. Üks paikadest, millest ülejõelased on palju mälestusi jaganud, on näiteks endine mahlatööstus Jaama 10. Foto: Margus Ansu

Nii sõjaajal kui ka sellele eelneval ja järgneval ajal oli elu Ülejõe linnaosas väga kirev ja aktiivne: tegutsesid paljud ärid ning väiksemad ja suuremad asutused. Samuti oli seal hulga meelelahutusvõimalusi ja kohvikuid.

1976. aastal sündinud ja Ülejõel elanud naine meenutab aega, kui Roosi tänava lõpus oli Vene sõjaväetehas. Kui sinna asju veeti, lasti tänav pimedaks ja elanikud pidid tänavapoolsed toad pimedad hoidma. «Kõigepealt jooksis üks vene sõdur ees, kes siis vaatas, kas aknad on pimedad, ja natukese aja pärast oli kuulda, kui tulid sõjaväeautod. Ma ise siis nii kartsin seda.» 

1937. aastal sündinud naine aga mäletab, et Jaama 10 oli mahlatööstus. «Seal olid suured keldrid ja sealt sai osta niisugust mahla ja morssi, me tõime seda pangedega sealt.»