Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/05/3006028t1h3e36.jpg)
/nginx/o/2017/01/11/6245637t1h6d16.jpg)
Nii sõjaajal kui ka sellele eelneval ja järgneval ajal oli elu Ülejõe linnaosas väga kirev ja aktiivne: tegutsesid paljud ärid ning väiksemad ja suuremad asutused. Samuti oli seal hulga meelelahutusvõimalusi ja kohvikuid.
1976. aastal sündinud ja Ülejõel elanud naine meenutab aega, kui Roosi tänava lõpus oli Vene sõjaväetehas. Kui sinna asju veeti, lasti tänav pimedaks ja elanikud pidid tänavapoolsed toad pimedad hoidma. «Kõigepealt jooksis üks vene sõdur ees, kes siis vaatas, kas aknad on pimedad, ja natukese aja pärast oli kuulda, kui tulid sõjaväeautod. Ma ise siis nii kartsin seda.»