Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Trammiliin Annelinnast Maarjamõisa – kas pöörane unistus või arukas plaan?

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui linnavalitsuse mõtted teoks saavad, avaneb annelinlastel võimalus trammiga teatrisse sõita. | FOTO: Liis Treimanni ja Margus Ansu foto, Artur Kuusi montaaž

​Tartu trammi mõte kerkib aeg-ajalt ikka päevakorda, et uuesti hääbuda. Nüüd on linnavalitsus võtnud trammist rääkida uue üldplaneeringu koostamise käigus, mis peaks olema küps avalikule arutelule saata sellel kevadel – võibolla märtsi või veebruari volikogus.

Linnapea Urmas Klaas ütles eile, et linnavalitsus paneb ette kavandada trammi liikumiskoridori, mille põhjendus on elanike parem liikumisvõimalus ja keskkonnahoiu püüe.

Jutt on liinist, mille üks ots oleks Annelinnas, teine Maarjamõisas, aga võibolla ka Lõunakeskuse juures või Ränilinnas, nagu on ettepanekus nimetanud supilinlasest linnaplaneerija Mart Hiob.

Võimalikud trassikoridorid on variatsioonidega, kuid põhiidee on, et Annelinnas kulgeks tramm mööda Anne jalakäijate kaart, kesklinnas läheks rajatavale Holmi sillale, Vanemuise mäest üles, seejärel raudtee alt läbi Lembitu tänava piirkonnas, edasi jõuaks näiteks Nooruse või Ostwaldi tänava kaudu ülikooli Maarjamõisa linnakusse.

Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et tinglikult on jutt trammist, täpsemast tehnilisest lahendusest olevat vara rääkida.

«Tartu on kompaktne linn, Annelinnas on suur elanike tihedus ning kesklinn, Maarjamõisa ja Lõunakeskus on sihtkohad, kuhu käib suur igapäevane liikumine,» põhjendas ta. «Lühikese telje peale saab panna palju liikumist, paratamatult viib see mõttele, et võiksime kasutada innovaatilisemaid meetodeid, võtta inimesi autoteedelt ära ja panna kuhugi mujale.»

Arvutusi ei ole

Laur rõhutas, et trammi ei pandaks suurtele magistraalidele, vaid kõrvaltänavatele, kus jalakäijatel on mugav trammile minna. Kaalu on ka seisukohal, et trammil on kiiruse eelis siis, kui see sõidab tipptunnil autoliiklusest lahus. Bussiliiklus ei paku just sel põhjusel kiiremat varianti, et bussid liiguvad samas kitsikuses.

Esialgu räägib linnavalitsus visioonist, mingeid arvutusi, mis trammiliini rajamine maksab, linnajuhtide sõnul veel ei ole.

Edasised sammud sõltuvad sellest, kuidas avalikkus mõtte vastu võtab. Kui toetavalt, jõuab trammiliini ehitus arengukavasse ning järgnevad tasuvusuuring ja muud ettevalmistused. Nii selgitas Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi infrastruktuuridirektor Jüri Malken ütles, et laias laastus võib kilomeetri uue trammitee hinnaks rehkendada miljon eurot, iga alajaama hinnaks ka miljon, neid võib vaja olla iga paari kilomeetri tagant. Ühe trammikoosseisu hind on suurusjärgus 2,5 miljonit eurot.

Malken märkis sedagi, et tegelik arvestus mõistagi nii lihtne ei ole, sest valikuid on palju. Kas näiteks ehitada kontaktliiniga trammitee või kontaktliinita, mille puhul käiks laadimine peatustes. Liinimaste linna täitmas ei oleks, selline moodne lahendus on mõnevõrra kallim.

Samamoodi on küsimus, milliseid tramme Tartu tahab. Õieti tekitab see palju küsimusi: kas täismadalapõhjalisi, osaliselt madala põhjaga või kõrge põhjaga ning kui pikki ja kui kiireid. Niisugused trammid nagu Tallinna uued Hispaania trammid võiksid Malkeni sõnul sõita pigem Elva ja Tartu vahet, sest nende tippkiirus on 70 km/h. Tartu linna vahemaade tarvis on need liiga võimsad.

Vanemuise mägi ei sega

Eraldi küsimus võib kerkida, kas ehk Vanemuise mägi pole trammidele liiga järsk. Tartu linnainsener Mati Raamat leidis, et selle vastu aitab õgvendamine.

Malken aga märkis, et see ei ole trammile järsk, kuid libisemise vastu tuleb tõenäoliselt kasutada liiva, mida moodsad trammid puistavad vajaduse korral rööbastele automaatselt, nagu pritsivad ka kuival ajal ja järskudel pööretel õli krigisemise vastu.

Küll on aga selge, et kui Vanemuise tänaval hakkavad sõitma trammid, tähendab see lõppu sealsele autode parkimisele, võibolla ka autoliiklusele.

FOTO: Graafika Artur Kuus
Tagasi üles