Head tööd ei ole noorel kerge ära tunda

Unistuste töö nimel näevad vaeva Johannes Mihkelsoni keskuses Margit Lätting (vasakult), Sigrid Külaots, keskuse juht Tõnu Ints (tahvli ees), Sten Murd, Kaire Tagel ja Karin Eva Schenk. Ukse juures seisab projektijuht Margit Tago.

FOTO: Sille Annuk

Mõni inimene rühib lapsest saadik oma unistuste poole. Teine laseb elul end juhtida. Kolmas võib seni valitud haridustees hoopis pettuda, jääda töötuks ja olla sisemiselt kaua aega katki.

Tellijale

Kahekümne kolme aastane Karin Eva Schenk ei tea sugugi, kus ta oma oskusi ja teadmisi kõige paremini kasutada saaks. Ta leiab, et vaeva ja higiga välja teenitud ülikoolidiplom on talle toonud pigem kahju kui kasu. «Neli aastat tagasi ma tõesti arvasin, et see teeb mulle mõne huvitava ukse lahti, aga tutkit,» ütleb ta.

Tagasi üles