Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Head tööd ei ole noorel kerge ära tunda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Unistuste töö nimel näevad vaeva Johannes Mihkelsoni keskuses Margit Lätting (vasakult), Sigrid Külaots, keskuse juht Tõnu Ints (tahvli ees), Sten Murd, Kaire Tagel ja Karin Eva Schenk. Ukse juures seisab projektijuht Margit Tago. | FOTO: Sille Annuk

Mõni inimene rühib lapsest saadik oma unistuste poole. Teine laseb elul end juhtida. Kolmas võib seni valitud haridustees hoopis pettuda, jääda töötuks ja olla sisemiselt kaua aega katki.

Kahekümne kolme aastane Karin Eva Schenk ei tea sugugi, kus ta oma oskusi ja teadmisi kõige paremini kasutada saaks. Ta leiab, et vaeva ja higiga välja teenitud ülikoolidiplom on talle toonud pigem kahju kui kasu. «Neli aastat tagasi ma tõesti arvasin, et see teeb mulle mõne huvitava ukse lahti, aga tutkit,» ütleb ta.

Praegu istub Karin Eva Schenk koos teiste noorte töötutega Johannes Mihkelsoni keskuse õppeklassis tööõiguse tunnis. Tööõiguse loengud on väike osa mitu kuud kestvast koolitusest «Kuidas jõuda oma unistuste töökohani».

Karin Eva lugu

Valgamaalt pärit Karin Eva Schenk valis Tartu ülikooli õppima minnes vene ja slaavi filoloogia. Talle väga meeldivad slaavi keeled, ta õppis ka poola keelt ja kõrvale eesti kirjandust. Aga nüüd on talle igal pool korrutatud, et niisugune humanitaarharidus on mõttetu.

Karin Eva Schenk sai hiljuti kõne tööandjalt, kellele ta oli saatnud CV. Helistaja noomis teda kümme minutit järjest, selgitades, miks Karin Eva tema kui kindlustusfirma esindaja meelest neile tööle ei sobi.

Kui Karin Eva püüdis mõni aeg tagasi leida ametit teenindusvallas, ei õnnestunud see samuti. Imestati, milleks ta küll nii kaua õppis, et nende juurde tööle saada tahab.

Ka on ta kogenud, et töökogemuseta inimesel on võimatu kuhugi läbi murda, sest igale poole otsitakse tipp-proffe. «Mul ei teki võimalustki, et ennast slaavi keelte oskajana kusagil tõestada,» sõnab ta.

Niisiis on Karin Eva kõrgharidusega töötu ja seda on emotsionaalselt raske taluda. Ta on pikka aega elanud tundega, et on ise loll ja kõiges süüdi.

Võib-olla on Karin Eva «viga» see, et ta ei ole huvitatud ei õpetaja-, tõlgi- ega teadlasetööst.

Seda kõike on emotsionaalselt raske taluda, kui pikka aega elad tundega, et oled ise loll ja kõiges süüdi.

Omal ajal tegi ta vene filoloogiat õppima minnes valiku südame järgi, lootes, et see annab teisigi häid võimalusi. Näiteks sooviks ta keele- ja kultuuriteadmistega olla abiks mõnes firmas või rahvusvahelises projektis.

Karin Eva Schenk ütleb lõpuks, et pimedas tunnelis paistab siiski valgus. Ta peab valguseks sedasama noorte tööotsijate koolitust ja sealseid tööotsijaid-kaaslasi, kellelt võib tuge saada. «Ma olen siin oma enesekindlust tagasi saamas,» usub ta.

Sigridi ja teiste lood

25-aastane Sigrid Külaots on pärit Põltsamaa lähedalt Kamari külast. Ta õppis Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis murdmaasuusatamise erialal ning oli väga aktiivne sportlane.

Pärast keskkooli proovis ta natuke treeneritööd ja suundus siis kaheks aastaks Kanadasse eesti perre lapsehoidjaks.

Naasnud Eestisse, alustas ta õpinguid Tartu ülikooli Pärnu kolledžis ning tudeeris ettevõtlust ja projektijuhtimist. Eriala meeldis talle väga, sest ettevõtlust ja projektijuhtimist oli võimalik siduda spordikorraldusega. Diplomit aga veel ei ole, kuna lõputöö pole valmis.

Sigridi viimane töökoht oli Kuningamäe spordiklubis, kus ta treenis lapsi.

Tänavu kevadel tahab Sigrid Külaots lõputöö kindlasti ära kaitsta ja Tartus püüab ta leida uusi ülesandeid. «Olen iseseisev noor naine, kelle unistus on leida tasuv töö, kus ennast teostada,» sõnastab Sigrid oma eesmärgi.

Oma unistuste töö nimel näeb Johannes Mihkelsoni keskuses praegu vaeva ka 25-aastane Margit Lätting, kes töötas viimati toidupoes klienditeenindajana. Nüüd on ta mõelnud, et võib-olla saab temast jumestuskunstnik – see on samuti töö inimestega, aga hoopis teistmoodi.

Ka loodab sel koolitusel endast palju rohkem teada saada 23-aastane Sten Murd, kes viimati tegi laotööd.

28-aastane Kaire Tagel on õppinud kutsehariduskeskuses sekretäritööd ja töötanud lapsehoidjana. Siiski leiab ta, et lapsehoidjaamet ei jäta talle arenguruumi. Pigem soovib ta leida personali- ja sekretäritööd, aga nii, et selle kõrval jääks mahti disainiga tegelda. Ta on ka kaheksa- ja kuueaastase lapse ema ning tunnistab, et nendega on samuti palju tegemist.

Johannes Mihkelsoni keskuse unistuste töö leidmise koolitusel käib praegu üheksa noort.

Mihkelsoni keskuse senisest tööotsijate aitamise kogemusest nähtub, et umbes 40 protsenti neist leiab oma koha elus ja selle peamise – unistuste töö.

Keskuse juht Tõnu Ints ja projektijuht Margit Tago lisavad, et kõik noored liiguvad arengus edasi. Nad õpivad ennast paremini tundma, on töövestlusteks rohkem valmis, asjatundlikumad töölepingu sõlmimisel ning saanud nõustamistelt ja tööpraktikalt muidki oskusi, mida neil varem ei olnud.

Kõik viis selle loo tööotsijat lubasid aasta pärast endalt uuesti küsida, kes neist siis said. Kes mahtusid 40 protsendi õnnelike sisse, või ei tähenda statistika päriselus siiski midagi.

Koolitus

  • «Kuidas jõuda oma unistuste töökohani» ehk 130 tundi, kus saad teada rohkem oma võimaluste ja tööturu kohta ning julgust teha häid valikuid.
  • Infotund on 8. veebruaril kell 13 Tartus Lutsu 14a teisel korrusel.
  • Oodatud on 16–29-aastased noored, kes ei tööta ega õpi.
  • Tulijail palutakse ennast registreerida margit.tago@jmk.ee või telefonil 511 8793.
  • Uus rühm alustab tööd 21. veebruaril. Koolitus on tasuta, sõidukulud kompenseeritakse.
Tagasi üles