Tartu esitas kandidaadid riigi spordi- ja kultuuripreemiatele

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rein Kirsipuu

FOTO: SCANPIX

Linnavalitsuse teatel esitati Rein Kirsipuu pikaajalise silmapaistva sporditegevuse eest Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia kandidaadiks, dirigent Alo Ritsing koorimuusika edendamise eest kultuuri elutööpreemia kandidaadiks ning Krista Aru Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja ekspositsiooni väljatöötamise eest kultuuri aastapreemia kandidaadiks.

Tartu linna aukodanik Rein Kirsipuu on kõigi aegade tunnustatuim jalgrattatreener Eestis. Tema kuulsaim õpilane on olümpiavõitja ja maailmameister ning viiel järjestikusel aastal Eesti parimaks sportlaseks valitud Aavo Pikkuus. Säravate võitudega on oma nime maailma jalgrattaspordi ajalukku kirjutanud tema juhendatav Riho Suun. Kui paljudest Tartus sportlaseteed alustanud noortest on Rein Kirsipuu Eesti meistri vorminud, on raske kokku lugeda. Jalgrattaspordile täielikult pühendunud inimesena tõi Kirsipuu lemmikala juurde ka mõlemad pojad, kes jõudsid sel alal samuti tippu. Tema eestvedamisel ja toetusel rajati Tartusse Eesti esimene BMXi-rada. Jalgrattaspordis on ta tänaseni arvamusliider ja nõuandja.

Tartu linna aukodanik, koorijuht, helilooja, muusikapedagoog ja meestelaulu edendaja Alo Ritsing on teinud väga suurt tööd koorimuusika edendamisel ning kõrgel järjel hoidmiseks. Mullu tähistas Ritsing oma 80. sünnipäeva ja sai mitu rahvusvahelist tunnustust. Tema teene on eelkõige koorilaulutraditsiooni ja meestelaulu silmapaistev ja pikaaegne arendamine, Lõuna-Eesti meestelaulupäevade traditsiooni algatamine ning muusikaõpetajate ettevalmistamine Heino Elleri Tartu muusikakoolis. Koorilauljate armastatud ja ka üldlaulupidude repertuaaris on tema helilooming kooridele. Ritsingu loomingusse kuulub umbes 400 koorilaulu.

Krista Aru on ilmselt üks olulisimaid persoone Eesti Rahva Muuseumi uue hoone sünniloos. Tema pikaajaline ja pühendunud töö, avatud suhtlemine ja avar visioon rahvusmuuseumi arendamiseks aitasid veenda nii rahvast kui ka riigijuhte lõplikult muuseumihoone ehitamise vajalikkuses ning võimaldasid luua uue hoone ja ekspositsiooni nüüdsel kujul 2016. aastal.

Tagasi üles