Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Seakatk on Tartumaa metsades puhta töö teinud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Püss selga ja koju! Metssigu on Tartumaale jäänud nii vähe, et jahimehed ei näe metsas passimisel erilist mõtet. | FOTO: Kristjan Teedema

Sigade Aafrika katkust on pääsenud vaid vähesed kärssninad. Millal asurkond taastuda võiks, ei oska keegi ennustada.

Veel aasta tagasi müttasid Alatskivi ja Välgi kandis suured metsseakarjad, nii et sealse­­tel maadel jahti pidava Bubo jahiseltsi kütid tabasid hooaja lõpuks üle saja kärssnina. Suvest saadik on Bubo jahimehed lasknud vaid üksteist looma ning möödunud laupäeval korraldatud luure põhjal võib öelda, et ilmselt see arv enam eriti ei kasvagi, kuna kogu jahimaa peale leiti vaid nelja sea jälgi. «Võib öelda, et sead on kadunud,» kõlas jahiseltsi esimehe Tõnis Türna karm tõdemus.

Seis pole kiita mujalgi maakonnas. Veljo Jalak Kambja jahiseltsist märkis, et nemadki tegid laupäeval luuret, kuid ei näinud mitte ühtegi jälge. «Talunikud saavad kergemalt hingata, aga jahimehe seisukohalt on see asi ikka väga nutune,» tõdes Jalak. Ta lisas, et kuna metssigu pole, ei ole enam põhjust ka metsas käia.

Üksikud sead

Tartumaa jahiseltse koondava Tartu jahindusklubi nõunik Liivi Amor rääkis, et üksikuid isendeid siin-seal veel liigub, kuid suuri karju pole enam kusagil. Katk pole säästnud isegi Alam-Pedja soomassiivides elanud sigu, nii on seal tegutseva Laeva jahiseltsi jahimehed küttinud vaid kolm looma. Mitte ühtegi metssiga pole lastud Konguta, Nõgiaru, Sangla ja Võnnu seltside jahimaadel.

Käimasoleva jahiaasta (see algas eelmise aasta 1. märtsil ja kestab veebruari lõpuni) kogu maakonna kohustuslik metssigade küttimismaht on 450 isendit, praeguse seisuga on neist lastud alla 200. Liivi Amori sõnul on selge, et nõutud hulka täis ei saa, sest sigu, keda lasta, lihtsalt pole.

/ TPM

Suurem osa kütitud loomadest on lastud varakevadel, kui katk veel kogu maakonnas ei võimutsenud. Peipsiääre jahiühingu Mäger kütid lasid siis 43 looma, kuna seal kandis hakkas katk möllama hiljem. Nüüd pole metssigu enam sealgi.

Ometi koidab tunneli lõpus väike valguskiir. Nimelt on kütitud metssigade organismidest leitud antikehasid, mis lubab oletada, et osal sigadel on hakanud tekkima Aafrika sigade katku suhtes immuunsus. Zooloog Harri Valdmanni sõnul on selliseid loomi leitud kogu Eestist ning seda saab pidada positiivseks märgiks. Seda enam, et need sead küttinud jahimeeste sõnul nägid loomad terved välja, olid reipad ning nende siseorganid olid korras.

Samas ei ole selge, kas antikehad näitavad seda, et siga on haiguse läbi põdenud ja pole enam nakkusohtlik või on ta endiselt aktiivse viiruse kandja.

Hundid võtavad oma

Teiste maade haiguspuhangute põhjal – tõsi, seal polnud tegemist klassikalise sigade Aafrika katkuga – julges Valdmann ennustada, et ilmselt hakkabki meie metssigade immuunsus tasapisi suurenema, seejärel muutub haigus lokaalseks ehk esineb vaid teatud piirkondades ning siis hakkab asurkond vaikselt taastuma.

Kui kaua see võib aega võtta, ei oska aga praegu keegi öelda. Näiteks Lätis, kust katk on üle käinud, võib juba täheldada metssigade arvukuse väikest kasvu. Samas peaks soodsates oludes sigade arvukus taastuma üsna ruttu, sest pesakonnad on suured.

Oma põntsu võivad aga protsessile panna põrsaid murdvad hundid, kes võivad pesakonna kärmelt pintslisse pista. Huntide vähesuse üle Tartumaal kurta ei saa. Alles läinud reedel liikus Kärevere kandis kaheksapealine soekari, kütid saatsid neist kaks looma taevastele jahimaadele.

Sigade Aafrika katk

  • Mullu leiti või kütiti Eestis 1491 katku nakatunud metssiga.
  • Tartumaal oli see arv 193, järgnesid Jõgeva- ja Põlvamaa 187 nakatunud metsseaga.
  • Hiiumaalt ei leitud ühtki nakatunud metssiga.
    ALLIKAS: maaeluministeerium
Tagasi üles