Kalamehed pääsevad homsest Peipsi järvele

Talikalastaja Nina küla all. Arhiivifoto. Foto: Lauri Kulpsoo

Kõigi talikalastajate suureks rõõmuks annab politsei- ja piirivalveamet teada, et alates 10. jaanuarist on lubatud väljumine jalgsi ja maastikusõidukiga Peipsi järve ja Narva veehoidla jääle. Lämmijärvele lubati kalastajad juba läinud nädalavahetusel.

Peipsi järve jääle lubatakse kogu Ida-Viru maakonna piires ja Jõgeva, Tartu ning Põlva maakonna piires. Lõuna-Eestis tasub silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit. Samuti on jätkuvalt keelatud liikuda Uhtinina ja Piirissaare vahelisel jääalal ning Piirissaare kagutipus oleval jääalal.

Samuti on lubatud minna jalgsi ja maastikusõidukiga Narva veehoidla jääle Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kuni 50 meetrit. Keelatud on Peipsi järve jääle minek Ida-Viru maakonna piires ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 500 meetrit, Narva veehoidlal lähemale kui 200 meetrit ning Narva jõe lähtele lähemale kui üks kilomeeter.

Endiselt on lubatud jalgsi liikumine Pihkva, Vaniku, Kriiva ja Pabra järve jääl, aga kuna Pattina järve jääolud on muutunud ohtlikuks ega pruugi inimest kanda, on seal alates 10. jaanuarist jääle minek keelatud.

Järvistul on alustatud piirirežiimi ala tähistamist hoiatussiltidega. Sildid paigaldatakse 200-meetriste vahedega, ent kalastajatel tasub siiski olla tähelepanelik, et vältida naaberriigi territooriumile sattumist.

Vasknarva kordoni juht Illar Jõgi soovitab kaluritel enne jääle minekut hinnata adekvaatselt oma tervislikku seisundit ja füüsilisi võimeid, et vältida endale liiga tegemist ning kindlasti valida ilmastikuoludele vastav riietus.

«Jääle minnes tuleks lisaks kalastusvarustusele kaasa võtta ka täis laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber ja aegajalt tasub olla ühenduses lähedastega. Lisaks tuleks enda turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ja päästevest ning koju tuleks jätta alkohol,» lisas Jõgi.

Kordoni juht tuletab meelde, et jääle minnes on soovituslik veebirakenduse piiriveekogu.ee abil või kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu puhul alustada koheselt otsinguid.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

·         Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist;

·         Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;

·         Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;

·         Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;

·         Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;

·         Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;

·         Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;

·         Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;

·         Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;

·         Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.