Kellaviietee jäi ära kellaviieleotise tõttu

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Navitrolla tassi kallab kuuma turgutust Lea Loodmaa.
Navitrolla tassi kallab kuuma turgutust Lea Loodmaa. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi Navitrolla korterit külastas veebruari keskel salakaval ja jõhker punane kukk, rääkis kunstnik üleeile E-kunstisalongis oma loomingust ja vaadetest kunstile lõbusas meeleolus.


Salong eesotsas omaniku Tiia Karelsoniga oli kutsunud esimesele kellaviieteele paarkümmend kunstihuvilist. Nad kuulsid Navitrollalt kõigepealt seda, et jook, mida nad kuue väikese laua taga joovad, ei olegi tee, vaid on hoopis leotis.

Nimelt peab võrumaiste juurtega kunstnik väga lugu maarohtude väest. Selle põhjuseks on tema vanaema komme keeta tsäid koduaias kasvanud taimedest. Ja pott oli alati tulel. Navitrolla paneb samuti teeveepoti hakkama, kui läheb ateljeesse, kuid joob meelsasti ka kohvi.

Palett taimedest

Kunstnik paneb värvid paletile, et neist saaks hiljem maal. Omamoodi paleti moodustas Navitrolla taimevalik, millest ta valmistas kellaviietee mõnusasti lõhnava joogi.

Tulikuuma vette läksid ingver, köömned, tüümian ja nurmenukk. Viimase õied hõljusid leotises nagu millimallikad. «Need tuleb ära süüa,» soovitas kunstnik tassi kahtlustavalt vahtivatele kunstihuvilistele Andrei Sõritsale ja Neinar Selile. «Klimbid supis te ju sööte ära!»

Pärast muusikapausi, mille täitis Elleri kooli klaveriõpilane Tiina Tomingas, jätkas Na­­vi­­trolla kellaviieteed – õigemini kellaviieleotist – oma vaadetega kunstile.

Sealjuures sai ta kõnelemist illustreerida seinal rippuvate Imat Suumanni (üks tema lemmikuid) ja Viive Kuksi (üks tema õpetajaid) loominguga.

20-aastase staažiga kunstnik arvab eriti tähtsaks vene ametivenna Nikolai Roerichi mõtet, mille kohaselt on maalimine ainus tõeline viis maailma tajuda. Navitrolla peab kunstniku rolliks «lahti teha uksi, millest ta isegi ei oleks osanud arvata, et need on olemas».

Tulekahju kunstniku korteris

Enne küsimustele vastamist rääkis Navitrolla, et hiljuti oli tema korteris Tallinnas puhkenud tulekahju. Hävis ka kunstiloomingut.

Põlengu põhjustas katusel sulanud lumi, korterisse tunginud vesi lühistas elektrijuhtmed. Navitrolla ei olnud sellest rääkides löödud, kuigi abi ei tulnud ka kindlustusest – lepingu sõlmimisel oli üks linnuke jäänud õigesse kohta tegemata.

Kellaviietee on E-kunstisalongis kord kuus. Järgmisena on kunstisõprade ees kunstnik Piret Veski.

Näha saab uusi maale

Päev enne kellaviieteed avas E-kunstisalongis oma näituse «Lõuendil lõimunud» Evi Kaur (52). Tema 21 maali on valminud alates aastast 2007, mõned on tänavused.

Kunstihariduse sai ta 1973–1977 Tartu kunstikoolist. Seejärel töötas ta Viljandi kultuurimaja kunstnikuna ning oli ametis ka Viljandi noortemajas ja Viljandi noorte huvikeskuses.

2003. aastast on Kaur vabakutseline. Viljandi kunstiklubi ühisnäitustel on tema loomingut olnud võimalik vaadata Eestis ja välismaal. Ta on teinud koostööd ka kunstiühendusega Kiriküüt.

Evi Kauri näitust saab E-kunstisalongis (Raekoja plats 20) vaadata 20. märtsini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles