Rahvusarhiivi uues hoones hakkasid kõlama kosmilised helid

Heliinstallatsiooni autorid Kiwa (vasakul) ja Martin Kikas (paremal). Nende vahel on koha sisse võtnud RKASi sisustus- ja kunstihangete tehniline spetsialist Sixten Heidmets. Foto: Kristjan Teedema

Veebruaris avab külastajatele uksed rahvusarhiivi uus hoone Noora. Hetkel on käimas veel viimased kolimistööd ning fuajees on alustatud näituse püstitamist. Täna oli aga päev, mil kunstnikud Martin Kikas ja Kiwa andsid hoonet haldavale Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle majas kõlama hakkava heliinstallatsiooni «Lugulaul». Tegemist on RKASi ja rahvusarhiivi korraldatud helikunstikonkursi võidutööga.

«Lugulaul» on teos, mis kasutab käivitavate impulssidena arhiivi hoonet, töötajaid ja paiknemist aegruumis ehk põhimõtteliselt loovad installatsiooni helipildi maailmaruum ja hoones viibivad inimesed: Nooras on kaheksa liikumisandurit, millest tulevate signaalide alusel genereeritaksegi tekkiv helimuster. «Lugulaul» kõlab esimese korruse fuajees katkematult, nii saavad seda kuulata kõik külastajad.

Martin Kikas rääkis, et kuigi nemad Kiwaga on teose autorid, oli projektiga seotud kümmekond inimest programmeerijatest elektrikuni. Kikase sõnul on teose puhul tegemist ideega, mis mõtteliselt on kestnud igavesti, nii kaua kui Kuu ja Siriuse omavaheline asukoht on observeeritav. Nooras on see idee võtnud lihtsalt auditiivse kuju ning põhimõtteliselt võib see seal kõlada nii kaua kui hoone püsib.

Martin Kikas lisas, et installatsioon on lugulaulu tehnoloogiline analoog ning oma olemuselt pole ka arhiiv midagi muud kui lugulaulu kaasaegne teisendus. «Süsteemselt on just arhiivid tänaseks üle võtnud oluliste asjade ajas edasi kandmise funktsiooni, seega oli lugulaul kõige loogilisem metafoor, mille arhiivi funktsiooniga saaks välja tuua,» selgitas Kikas ideed.

Heliinstallatsiooni maksumus ilma käibemaksuta on 35 000 eurot. Kuus aastat tagasi jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille järgi peab avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetama kunstiteoseid. Noora tarvis korraldati kaks kunstikonkurssi, esimese tulemusel sai hoone labürindimotiividega fassaadikanga.

Foto: Kristjan Teedema

Riigiarhivaar Priit Pirsko tõdes vahetult pärast teose esmakõlamist, et arhiivirahvas oli pikalt põnevil, kuna tegemist on esimese korraga Eesti arhitektuuri ajaloos, kui maja arhitektuurne lahendus otsib kooskõla heliinstallatsiooniga. «Esmamulje on igal juhul sümpaatne ja kui vaatan kolleegide nägusid, siis on ka neil naeratus suul. Igati vahva ja põnev tundub,» ütles Pirsko.

Noora avab uurijate jaoks uksed 6. veebruaril, kuid hoonesse saab sisse kiigata juba 2., 3. ja 4. veebruaril, mil toimuvad avatud uste päevad. Need on sisustatud erinevate teemadega, eriliselt tõi Pirsko välja 2. veebruari, mis on teatavasti Tartu rahu aastapäev. Sel puhul tuuakse üle seitsme aasta Tallinnast Tartusse rahulepingu originaal koos suure piirikaardiga, mida kõik huvilised uurida saavad.