Kaks küsimust Tartu esinumbritele

Riigikogu valimised.

FOTO: Pm

1. Riigikogu liikme maine on viimastel aastatel kõvasti langenud. Mida teete teie riigikogusse valituna selle parandamiseks ja millistest seni enim pahameelt põhjustanud asjaoludest hoiduksite?

2. Mis tähendus on Tartul teile kui (tulevasele) riigikogu liikmele?

Tõnis Lukas
Isamaa ja Res Publica Liit

1. Arvan, et tegelikult ei taheta riigikogus näha nn karjääripoliitikuid, kel ei ole sügavamaid teadmisi üheski valdkonnas ning kes seetõttu pühenduvad «poliitika tegemisele». Inimesed ei taha, et kõike määraks kombinatsioonid – nad tahaksid rohkem poliitikut usaldada.

Mulle ei meeldi selline nalja pärast partnerite ülekavaldamine ja poliitiline mäng. Tunnen ka, kuidas mängurid hoiavad ennast minust vaistlikult eemale. Seetõttu saan keskenduda neile valdkondadele, milles olen tugev.

Arvan, et iga riigikogu liige peaks olema juba varem mõnel elualal inimeste usalduse ära teeninud. Olen alati hoidunud ja hoidun ka edaspidi arvamuse avaldamisest asjade kohta, millega pole kursis. Teen enne sõnavõtmist alati eeltööd.

Riigikogu liikmena olen siiani keskendunud peamiselt haridus-, teadus-, keele- ja kultuuripoliitikale, aga ka kaitsepoliitikale ja isamaalisusele üldisemalt. Neis valdkondades võib mind usaldada.

2. Tartus ma elan ja töötan. Minu abikaasa ja vanem tütar on seotud ülikooliga. Keskmine tütar käib koolis, poeg lasteaias. Olen seega pidevalt oma valimisringkonnas ja see tähendab, et siinsetele inimestele kogu aeg nähtav ja kättesaadav.

Olen tegutsenud selle nimel, et Tartu oleks ergutavaks vastukaaluks Tallinnale kui võimukeskusele. Tartu esindab Tallinna tasakaalustamisel kogu Eestit – nii kaua, kui Tartul on kaalu, ei lähe ka Eesti regionaalselt tasakaalust välja. Tartu on Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskus.

Aitasin kaasa, et Tartu Ülikool tõuseks ka tegelikult rahvusülikooli staatusse, ja pean oluliseks haridus- ja teadusministeeriumi püsimist Tartus. Endise Eesti Rahva Muuseumi direktorina pean oluliseks muuseumi uue hoone väljaehitamist Tartus. Olen ja jään tartlaseks.

Aadu Must
Kesk­erakond

1. Töötasin riigikogus, aga selle maine langusele ma küll kaasa ei aidanud. Pigem ikka vastupidi. Vahest olen sellega meie kolletavat ajakirjandust isegi kurvastanud.
Riigikogus väärikalt ja edukalt töötamiseks on vaja:

• head haridust ja olla oma valdkonnas väga hea spetsialist;

• südametunnistust, süstemaatilise töö harjumust ja tervet huumorimeelt; lisaks kriitikameelt, et mitte tühikargamistega kaasa karata;

• omavalitsuse töö kogemust, selleta tegelased üritavadki ilma alusmüürita kodanikuühiskonda ehitada;

• rahvusvahelise koostöö kogemust, et osata ka Eesti elu kõrvaltvaataja pilguga hinnata ja mit­te uskuda muinasjutte, näiteks koduses meedias vohavaid lugusid meie valitsuse kõrvulukustavatest edusammudest;

• oskust argumenteeritult vaielda ja oma mõtteid selgitada, võimet inimesi ära kuulata, neist hoolida ja neid aidata.

Nii lihtne see ongi!

2. Selle punkti motoks sobiks «Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus». Tartu on 45 aastat olnud minu kodulinn ja andnud mulle selle, mis eelmises lõigus kirjas. 2001. aastast, mil mind valiti Tartu linnavolikogu esimeheks, olen tihedalt seotud Tartu arengute kavandamise ja tehtud plaanide elluviimisega. Olen selle linnaga tugevasti kokku kasvanud.

Pärast keskkooli lõpetamist olin Tartust pikemalt eemal vaid siis, kui sõjaväes sundaega teenisin või Stockholmis Eesti Infokontorit juhatasin.

Aga Tartu ei ole mul siiski lasknud ainult kohalikku ellu kapselduda: muud maailma, selle edu- ja hädalugusid on aidanud tundma õppida osalus rahvusvahelistes teadusprojektides, koostöö sõpruslinnadega, tegevus Euroopa Omavalitsuste Liidu poliitilises komitees. Tänu kõigele sellele on mul hea ettekujutus, kuidas Tartu ressurssi senisest paremini ära kasutada nii Tartu enda, regiooni kui ka kogu Eesti üldiseks hüvanguks.

Laine Jänes
Reformi­erakond

1. Üheks riigikogu madala usaldusväärsuse põhjuseks võib pidada vähest informeeritust parlamendi funktsioonidest ja töökorraldusest. Avalikkus hindab riigikogu tööd telerist nähtud infotundide põhjal, mil saalis vaid üksikud saadikud.

Kultuuriministrina olen nelja aasta jooksul pidevalt teinud koostööd riigikoguga ja kinnitan, et tegelik töö käib komisjonides ja fraktsioonides. Erakordselt oluline on avalikkust rohkem teavitada nii riigikogus toimuvast kui ka seadustest ja seaduste muudatuste sisust.

Parlamendi näo kujundamisel on oma osa ka üksikutel saadikutel, kelle markantne tegevus väljaspool riigikogu saali on kõneainet pakkunud. Iga uus koosseis pakub oma «staare».

Usun, et vahetu suhtlemine inimestega, parlamendis toimuva inimlik lahtiseletamine aitaks kaasa maine parandamisele. Ja eks tule pidevalt oma käitumist ja väljaütlemisi kontrollida. Peamine on aga südamega tööd teha.

2. Tartu on minu kodulinn juba 45 aastat. Ehkki ministritöö on nõudnud teistmoodi elukorraldust, on mu pere, süda ja hing Tartus ja nii see ka jääb. Ma armastan oma linna. Tähendus pole muutunud ei siis, kui õppisin ajutiselt Tallinnas, ega siis, kui olin Tartus kooliõpetaja või linnapea. Olen Tartu vaimust läbi imbunud.

Neli aastat valitsuses on andnud hea võimaluse hoida silma peal ja aidata kaasa Tartule vajalike otsuste tegemisel. Olen saanud jätkata ka linnapeana alustatud projekte – näiteks Idaringtee projekti rahastamine või maaülikooli spordihoone ehitus, euroraha jagamise otsused Tamme staadioni ehituseks ja Ahhaa teaduskeskuse toetuseks ning võitlus Eesti Rahva Muuseumi rajamiseks Tartusse.

Hoolimata kurvast faktist, et piirkondlikust meetmest ei leitud seekord võimalust ühtegi Tartu objekti toetada, püüan jätkuvalt seista Pauluse kiriku renoveerimise eest. Ees ootab raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone ehitus – ka see on mu südameasi.

Soove ja unistusi on mitmeid. Need täituvad, kui neisse uskuda ja sihipäraselt tegutseda. Seda näitas ka Tartu lennujaama taasavamine lennuliikluseks. 2005. aastal, kui seda planeerisime, oli palju skeptikuid. Nüüd aga on Tartu õhuvärav maailmale avatud. Eesmärgile pühendunult kavatsen ka edaspidi tegutseda.

Robert Närska
Rahvaliit

1. Kahjuks on see nii, et nii riigikogu kui ka valitsuse maine on Eestis langenud häbiväärselt madalale – poliitikud elavad justkui oma maailmas ega tea enam, kuidas rahvas Eestimaal tegelikult elab.

Riigikogu liikmetel pole jätkunud riigimehelikkust, et siduda lahti oma palk keskmisest palgast, loobuda kuluhüvitistest jne. Kahjuks paljudele riigikogu liikmetele on valija olemas vaid enne järjekordseid valimisi.

Kui osutun riigikokku valituks, siis teen kõik selleks, et seadustada riigikogu liikme tagasikutsumise võimalus, et riigikogu fraktsioonist välja astumise korral tuleb lahkuda ka riigikogust, et kaotada kuluhüvitised, et siduda riigikogu liikme palk lahti keskmisest palgast, et töötada välja ja kehtestada riigikogu liikme eetikakoodeks.
 
2. Tartu on minu ja minu pere kodu. Olen Tartus elanud 44 aastat, lõpetanud siin ülikooli. Enamik minu töökohti on olnud Tartuga seotud.

Tahaksin valituks osutuna teha kõik selleks, et suurendada Tartu rolli regionaalpoliitilises võtmes, eelkõige Lõuna-Eesti tõmbekeskusena: parem raudtee-, maantee- ja lennuühendus, mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule, loovad uusi töökohti jne.

Tahan kaasa aidata meie rahvusülikooli probleemide lahendamisele. Tahaksin anda oma panuse selleks, et kõigil, kes Tartus elavad, töötavad või õpivad, oleks siin kodune ja hea.

Peep Mardiste
Eestimaa Rohelised

1. Kohaga riigikogus ei tohi tekkida tunnet, et andis jumal ameti, annab ka mõistuse. Riigikogu liikme asi on eelkõige kuulata ning alles seejärel arvata. Kuulata valijaid, eksperte, teiste erakondade esitatud argumente. Ja teha oma kaalutletud ning põhjendatud otsus. Otsus, mis oleks parim mitte parteikontorile või rahastajale, vaid Eestile.

Riigikogusse pääsedes kavatsen sellisest loogikast lähtuda. Sellist suhtumist aitavad kindlasti arendada ka roheliste nimekirjas kandideerivad vabad kandidaadid. Partei survest vaba ja arusaadav hääletamine oleks üks käitumismalle, mis aitaks parlamendi mainet mudast välja kiskuda.

Kodanikuühiskonna eestkõnelejana mõistan väga hästi avatuse ja kaasamise võlusid. Saan kasutada Euroopa Parlamendis töötades saadud kogemust poliitiliste fraktsioonide sisulistest debattidest ja kompromissiotsingutest. Oleksin kindlasti aktiivne, kaasav ja tagasisidet andev saadik.

2. Tartu on minu kõige naturaalsem keskkond ja sellisena mulle ääretult oluline. Ma ei käi siin valimistel gastroleerimas või nädalavahetusi veetmas, ma elan siin. Olen siin sündinud, lõpetanud kommertsgümnaasiumi ning Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe ning jätkan praegu doktorantuuris. Tartus on sündinud minu kaks väikest last.

Alates varasest tudengipõlvest on mulle tehtud ahvatlevaid tööpakkumisi küll Tallinna, küll piiri taha. Kui välja arvata poolteist aastat tööd Brüsselis ning mitte lugeda sagedasi tööreise, olen jäänud siiski Tartu külge kinni. Pole olnud soovi mujale minna, sest Tartus on midagi, mida ei kaalu üles prestiižikas koht või kopsakas töötasu. Riigikogusse valituna lähen loomulikult Toompeale tööle, kuid jään siiski tartlaseks ja supilinlaseks.

Heljo Pikhof
Sotsiaal­demokraatlik Erakond

1. Meil peaks olema rohkem silmast silma kokkusaamist rahvaga, ja kõigil neljal aastal. Nõnda tunneks valija oma esindajat riigikogus ja teaks, kellelt nõuda. Ja meiegi tajuksime inimeste ootusi. Ei ole mina omal nahal veel tundnud, et riigikogulase maine kuidagi niru oleks, mind ennast on aga kohtumised tartlastega tohutult rikastanud.

Ka kodutööd peaksime hoolsamini tegema. Tihtilugu on mul mõne kolleegi või ka enda pärast piinlik, kui üks räägib aiast, teine aiaaugust. Suure saali töö efektiivsus sõltub paljus ka juhtimisoskusest.

Ehkki kõikidesse küsimustesse ühtviisi süveneda ei jõua, jääks parema ettevalmistuse puhul vähemaks moe pärast või vaid vastaserakonnale ärapanemise soovist ajendatud küsimisi.

Mida siis meedia omalt poolt võimendab: pooltühja parlamendisaali näitamine teles (kusjuures paljud vaatajad ei tea, et kõigest toimuvast saab osa ka töötoas) või kuluhüvitiste kajastamine paistab neile tähtsam kui näiteks komisjonide sisutihe töö. Võimalik ka, et riigikogu teeks praegusest väiksema koosseisuga ära kõik vajaliku.

Ega parlamendi maine ole meil kunagi ülearu kõrge olnud – küllap on see omamoodi jäänuk Toompea ja all-linna vastasseisust. Parlamendi halvustamine oli otsekui moeasi ka 1920.–30. aastatel ja lõppes Pätsi diktatuuriga.

2. Tartu oli ja on mu kodulinn. Siin olen sündinud ja koolis käinud, siin asub mu alma mater, siin olen ma armunud, mehele läinud ja lapsed ilmale kandnud: Toome on täis minu jalajälgi ja Sirbi tänav tuikab tänini hella mälestust noist aegadest, kui mõõtsin seda lapsevankrit lükates.

Siin alustasin oma tööteed õdede töötingimuste eest seistes, siin olen käinud suurema osa sellest teest. Valituna linnavolikogu nelja koosseisu, usun teadvat ka linna arenguvajadusi ja -võimalusi ning tahan Tartu huvisid arvestada kogu riigi huvisid kaitstes.

Tartu peaks jäämagi nooruslikuks ja mõnusa suurusega linnaks, kus oleks senisest veel mugavam elada. Mingil juhul ei tahaks ma teda näha külma-kõleda suurlinnana ja hoidku taevas selle eest, et mõni Tallinna või Brüsseli vaimu(s)tus Tartu vaimu linnast minema peletaks!

Tartu on mu päriskodu. Seda tunnen iga pooriga ka praegu, kui kahe linna vahet sõelun: mida lähemale ma kodule jõuan, seda helgemaks meel muutub. 

Tagasi üles