Priit Pullerits: meie müütiline Andrus Veerpalu

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade

FOTO: Margus Ansu

Andrus Veerpalu on kubujuss. Olete märganud, kuidas tal on talviti jope krae alati ninaotsani veetud ja müts üle kulmude tõmmatud? Kord küsisin Eesti suusakoondise peatreenerilt Mati Alaverilt, kas seesugune tervist hoidev riietus on märk Veerpalu professionaalsusest, mille peale ta vastas oma tüüpilisel otsi lahti jätval moel: «Jah, võib ka nii öelda.»


Ometi pääses haigus enne käimasolevaid MM-võistlusi mäestikulaagris Veerpalu naha alla. Kauaoodatud lahkumisetendus Holmenkollenis tuli ära jätta. Kogu traagikast hoolimata suutis Veerpalu loobumisotsusest teada andes säilitada stoilise, lausa väärika ilme.

Ei mingit ülevoolavat emotsionaalsust, nagu näitasid välja need pettunud, kes tühisel eurolaulukonkursil sõelale ei jäänud. Sedasi kinnistas Veerpalu veelgi oma kuvandit, et on tõsine ja rahulik, vaoshoitud ja tagasihoidlik eesti mustermees, kes räägib vähe, aga teeb ja suudab palju. «Jumal, kui ilus mees,» õhkas naislugeja Postimehe kommentaariumis Veerpalu pilti silmitsedes. «Oleks endalgi selline, oleks elu 24 tundi lust ja lillepidu!»

Nüüd on Veerpalust saanud legend. Ent mitte ainult – ta on ka müüt. Portree, mille ta on endast ajakirjanduse kaasabil loonud, on perfektne, veatu, lausa ideaalne. Aga kui oled näinud modelli elusuuruses, võid kergendatult ohata: loodud pilt on siiski liiga ilus, et olla pisiasjadeni tõsi.

Pole Veerpalu sugugi alalhoidlik ja vagur lambuke, kes mass-stardist võistlustel alati targu taandub. Eelmise aasta lõpus Otepääl Eesti sprindimeistrivõistluste poolfinaalis sõitis tartlane Kristjan Oolo Veerpalust eespool, lõikas enne viimast tõusu talle ette, nagu reeglid lubavad (kes eespool, sel õigus), mispeale Veerpalu takerdus. ETV telepildis oli selgelt näha, mida Veerpalu seejärel tegi. Ta üritas vasaku suusaga Oolo keppi puruks lüüa.

Päev varem oli Veerpalu suusavahetusega sõidus Eesti meistrimedalite jagamise järel olnud vihane meistriks kroonitud Eeri Vahtra peale. Jäänud esimesena pjedestaali kõrvale, oli ta koguni ähvardanud, et laseb kohtunikel Vahtra maha võtta. Ja mille eest? Selle eest, nagu mu suusaallikad seletasid, et Vahtra oli talle korduvalt kandadele astunud.

Siinkohal ei maksa neid intsidente vääriti tõlgendada. Kui need midagi näitavad, siis seda, et pealtnäha stoiline Veerpalu on vajaduse korral halastamatu võitleja.

Samamoodi on ülemütologiseeritud Veerpalu tagasihoidlikkus. Kes näinud teda pidulikel üritustel, on  märganud, et ta ei riietu korrektselt, vaid lausa šikilt. Naistele ei ole kindlasti jäänud märkamata tema kelmikad tukad ja soengupöörangud. («Jumal, kui ilus mees!») Alaver on mulle rääkinud, kuidas Veerpalu oli noore ja edeva mehena (just-just, ta kasutas sõna «edev» ja naeratas seda öeldes paljutähenduslikult) ostnud endale esimese auto. Selle üks uks polnud küll kinni seisnud, mäletas Alaver, aga vähemalt oli see ikkagi Audi.

Paar aastat tagasi nägin Silberauto Tartu esinduses suusahooaja avaüritusel, kuidas Veerpalu proovis suure huvi ja mõnuga Mercedese maasturi uusimat mudelit. Ei mäleta enam täpselt, mida temalt pärisin, ent mäletan sõna-sõnalt vastust: «Uute mudelitega peab ju kursis olema.» Kiiruste ja autolembus on toonud Veerpalule ka elu ainsa avaliku musta pleki, kui ta kolm aastat tagasi liikluspolitseile kiirusega 140 km/h vahele jäi.

Kolmas müüt on see, et Veerpalu on kidakeelne. Jah, ega ta rahva ees kipu pikalt sõna võtma. Tema abikaasa Angela rääkis mulle vahetult pärast mehe teist olümpiavõitu Torinos, kuidas Andrus käinud kaks päeva enne võistlust ajakirjanike küsimustele vastamas, ent kurtis, et ei osanud neile midagi öelda.

Kuid viis hooaega tagasi koos Eesti suusakoondisega Norras Beitostøleni MK-etapile sõites istusin bussireisil mõneks ajaks Veerpalu kõrvale, et uurida, kuidas ettevalmistus on sujunud. Aeg on mälust pühkinud selle, mida ta rääkis, aga unustamatult on meelde süüvinud, kuidas ta rääkis.

Mõtles veidi, aga siis rääkis pikalt ja palju ja põhjalikult. Siis aimasin, millest senised väärarvamused: ajakirjanikud pole lasknud Veerpalul lihtsalt rahulikult rääkida ega ole läbenud teda kuulama.

Nii et Veerpalu on seni vääriti nähtud ja mõistetud? Jah, küllap võib ka nii öelda.

Tagasi üles