Saage tuttavaks: aasta loom, liblikas, lind, orhidee, puu ja muld

Metskits. Foto: Margus Ansu

Loodusega tuleb meil kõigil käituda aupaklikult, sest igaüks meist on ju osa loodusest ning iseendaga halvasti läbi saada on nõme. Eriti viks ja viisakas tuleb meil alanud aastal olla viirpuu, metskitse, turteltuvi, sini-paelöölase, hariliku muguljuure ja leedemullaga. Asjatundjad on nad välja valinud, et neile kui 2017. aasta puule, loomale, linnule, liblikale, orhideele ja mullale tähelepanu tõmmates tutvustada ka nende ümbruse eluolu.

Kõige pikema ajalooga on aasta linnu valimine. Seda on Eesti ornitoloogiaühing teinud aastast 1995 ning esimene tiitli saaja oli rukkirääk. Eelmise aasta lind oli rasvatihane. Silmas pidades Eesti Vabariigi suurjuubelit, on ornitoloogiaühing mullu novembris välja kuulutatud konkursi tulemusel nimetanud 2018. aasta linnuks metsise kui meie põlislooduse ühe tiivulise sümboli.

Aasta puud valitakse ajakirja Eesti Loodus toimetuse eestvedamisel. Idee algatas professor Viktor Masing ja esimene tiitli saaja oli 1996. aastal kadakas. Mullu oli selleks kuslapuu.

Aasta loom metskits

Meie halame, kui jõulude ajal ja aastavahetusel ei ole lund, metskitsele see just meeldib. Suvel sööb ta peamiselt rohttaimi, aga talvel, nagu on kirjas «Eesti eluslooduses», lumest välja ulatuvaid puhmaid, haava, paju ning teistegi puude-põõsaste võrseid ja koort. Sügava lumega ei suuda metskits oma peenikestel jalgadel kuigi palju ringi sumbata, ta ei saa kõhtu täis ja muutub nõrgaks.