Tirgutajad kipuvad Peipsil piiri rikkuma

Foto: Repro

Veebruarikuu pakane muutis jääolud Peipsil niivõrd heaks, et üle aastate pääseb järvele taas lausa sõiduautodega. Mõned õhinal jäisele avarusele kihutavad kalastajad ei saa aga pidama enne, kui riigipiir autokõhu alt juba läbi käinud.

Üle riigipiiri sõitjat ootavad ees suuremat sorti sekeldused ning ilus päev järvel saab kindlasti rikutud. Naaberriigi piirivalvurid peavad piiririkkuja kinni. Vormistada tuleb hulk dokumente ja määrata karistus. Alles siis, kui kõik paberid on täidetud, kohtuvad mõlema riigi ametnikud piiril ning kodanikud antakse koduriigile üle.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Tõnu Reinupi sõnul on piiririkkujateks peamiselt harrastuskalastajad, kel kodutöö tegemata. Enamik inimesi siiski teab, kuidas riigipiiri lähedal kalastades käituda, ning jätab meelde kordonist öeldud sõnad.

Pea kõik on lõpuks meelde jätnud nõude, et piiriveekogule minnes tuleb end kordonis registreerida. Kuidas aga käituda riigipiiri vahetus läheduses, seda paljud ei tea.

Riigipiirist 200 meetri kaugusele on iga saja meetri järel püsti pandud vaiad, mis peaksid olema kõigile nähtavad ning kust kaugemale minna ei tohi. Lämmijärvel asuvad postid tegelikust piirist 50 meetri kaugusel.

Kollased sildid postide otsas teavitavad inimest piiritsoonist. Lisaks lehvivad tokkide ümber kilelindid.

Ometi ei saa paljud aru, mis postirivi see keset järve seisab, ning ikka ja jälle kiputakse nende vahelt läbi sõitma. Enamik neist saab oma eksimusest aru ja pöörab autonina tagasi Eestimaa suunas.

Sellest hoolimata on radar fikseerinud viibimise keelutsoonis ning seadused nõuavad kriminaalmenetluse algatamist. Sõltuvalt piiririkkumise raskusastmest määrab menetleja trahvi, mille suurus jääb enamasti 20 ja 100 euro vahele.

Kui inimesi on järvel vähe, hoitakse autodel radaritega silma peal ning helistatakse, kui inimene satub sõidukiga riigipiirile liiga lähedale. Piiririkkumisi hakkab rohkem ette tulema aga praegu, mil nädalavahetustel suundub järvele tuhandeid inimesi.

Hüppeliselt on kasvanud keelualas viibinute ning ka nende hulk, kes on ebaseaduslikult piiri ületanud. Nädala peale koguneb eksinuid Peipsil ja Lämmijärvel kokku kümmekond.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss rääkis, et eelmisel nädalal on Ida-Virumaal Peipsil üle riigipiiri käidud kahel korral. Mõlemal juhul saabusid piiririkkujad Venemaalt.

Esimesel juhul pöördusid kalastajad Venemaale tagasi ning nad pidas kinni naaberriigi piirivalve. Teisel juhul pidasid piiririkkujad kinni Alajõe kordoni töötajad ning pärast menetlustoiminguid anti Vene kodanikud üle Vene piirivalvureile.

Mustvee ja Varnja kordoni valvealasse sõitis möödunud nädalal Venemaalt üle neli autot. Mehikoorma kordonil tuli tegeleda aga lausa kuue piiririkkumise juhuga.

Köss lisas, et Venemaaga käib aktiivne koostöö ja kõik piiririkkujad tabatakse. Patrulle on lisatud nii Eestist kui Venemaalt.

Jääkate ei jõudnud Peipsil detsembris paisuda veel kuigi paksuks, kui algasid suured sajud. Tüseda lumekihi alla tõusis vesi ja mõnda aega oli järvel ka jalgsi väga raske liikuda.

Veebruari pakane külmutas kahe jääkihi vahele jäänud vee ning praegu on jää paksus Peipsil 60 sentimeetrit ja enamgi. Isegi ohtlikke voolukohti, kus jää talviti tavaliselt üle 10 sentimeetri ei kasva, katab tänavu 40-sentimeetrine kaas.

Kuna lund veebruaris juurde ei tulnud, on järv nüüd kõigile kalapüüdjatele ja loodusenautlejatele valla. Kui lähinädalate öödel langeb õhutemperatuur 10–15 külmakraadini, jätkub kalastamisrõõmu Peipsil isegi aprillikuuni.

Sõidukid Peipsil

• 24. veebruaril 1002 sõidukit (u 3000 inimest)

• 26. veebruaril 856 sõidukit (u 2500 inimest)

• 27. veebruaril 851 sõidukit (u 2500 inimest)

Allikas: politsei- ja piirivalveamet