Kõikidel geenidoonoritel avaneb võimalus pärida oma DNA-infot

Eesti Geenivaramu töötaja, geeninõustaja Liis Leitsalu õpingud on viinud teda Eesti kõrval Norrasse, Šotimaale ja USA-sse. Nüüd on doktorikraad käes ja uued võimalikud muutused ees. Millised – aasta näitab! Foto: Kristjan Teedema

Sel aastal jõuab kätte päev, mil Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu võib raporteerida: kõikide geenidoonorite personaalsed geenikaardid on valmis. Kõik 52 000 kaarti, sest umbes nii palju on Eestis geenidoonoreid. 

Geenikaart ei tähenda kogu DNA sekveneerimist ehk inimese kolme miljardi nukleotiidi täielikku järjestamist, geenikaart annab teadlastele kätte DNA väga oluliste piirkondade pidepunktid.

Geenikaardid tekivad järk-järgult teadusuuringute käigus, kus need on kodeeritud ja anonüümsed. Teadusuuringuis tehtavad järeldused ei kehti üksikisikute, vaid tervete inimrühmade kohta, ning alles aja edenedes koguneb sinna infot personaalsete geeniriskide kohta.

Inimgeeniuuringute seaduse järgi on aga igal geenidoonoril õigus tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega. Samamoodi on tal õigus neid mitte teada.