Tartu Postimees valis Tartu lõppeva aasta viis suurimat plussi ja rasvaseimat miinust.
Tartu 2016. aasta plussid ja miinused
PLUSSID
Haldusreformi arutelud
Igale külale ja igale majapidamisele ei tarvitse käima lükatud haldusreform üdini positiivne olla, kuigi ideaalis võiks. Ent püüdlused vähem raiskava ja samas suutlikuma omavalitsuskorralduse poole on õiged. Arutelud selle üle, kuidas oma kandi elu paremaks teha, on aga alati pidamist väärt.
Idufirmade linn
Viie aasta eest avaldasime loo Ülikooli tänavast, millest oli saanud üks suurima tehnoloogiaettevõtete kontsentratsiooniga tänavaid Eestis ning uulitsat hakati naljatades nimetama Silicon Alleyks. See oli alles algus. Idufirmad tärkavad nagu muru kevadel. Playtech ja Fortumo näitavad, et suureks kasvada saab ka Tartus. Ärifestivalil sTARTUp Day osales ligi sada ettevõtet ja pea 3000 külalist.
Raadi muutmine
Võssa kasvanud ja prügisse uppuvast Raadi sõjaväealast on ERMi valmimise tuules saamas jälle Tartu loomulik osa, taas peetakse ehitusplaane, isegi bussi pani linn käima. Võib olla küll, et linn võinuks Raadi arendamist kiirendada, nagu tõdes ekslinnapea Andrus Ansip. Aga teine tõdemus oli, et Raadi on olnud tohutute võimaluste pantvang – nii ütles nüüdne abilinnapea Jarno Laur.
Kesklinna uus tõus
Ülikool kolib Maarjamõisa ja kaubanduskeskused kerkivad linna piirile, nii on see kurblaul kõlanud. Vana kaubamaja kohale rajatud Kvartali keskus ja ülikooli kindlameelsus ehitada IT-maja kesklinna toovad selle viisi sisse mõne rõõmsama akordi. Uusi hotelle lisandus kesklinna kaks. Vanalinnas käib mitmel krundil ehitus. Sõjast jäänud tühimikud täituvad.
Tartu paneb riigi kohust täitma
Tartu ringkonnakohus otsustas novembris, et riik peab Tartule maksma tagasi ligi kolm miljonit eurot, mille linn kolme aasta jooksul kulutas erivajadustega laste õpetamiseks. See võit mõjutab lainetusena kogu Eestit, sest ka teised omavalitsused nõuavad, et riik täidaks talle seadusega pandud kohustusi. Eile selgus, et riik jätkab lahingut riigikohtus.
MIINUSED
Tartu ääremaastamine
Romantiline väikelinn, kus tehakse tublisti teadust, kõlab muidugi hästi. Aga kättesaamatult kauge teaduslinn nii hästi enam ei kõla. Tunnistagem, et meil on tõsine probleem, sest kiiret rongiühendust Tallinnaga ja mingit rongiühendust Riiaga ei paista kusagilt. Lennuühendus tiheneb vaid unenägudes ja isegi Tallinna bussid on tuubil täis. Tartu ääremaastamine on ainuüksi sellise olukorra jätkuda laskmine.
Ülikooli raamatukogu vinduv remont
Räägitakse anekdootlikku lugu, kuidas värske tudeng pärast kohustusliku õppekirjanduse kättesaamist küsis raamatukogus õnnetult, kas ta tõesti peab kõik selle läbi lugema. Aga kas kujutlete ülikooliõpinguid raamatuteta? Kui ei, siis kuidas hinnata olukorda, kus remondi tõttu ülikooli pearaamatukogu lihtsalt ei ole? Ajutised lugemissaalid on siiski vaid aseaine.
Tasulise parkimise uus kord
Volikogu otsus laiendada Tartus tasulise parkimise ala ja tõsta südalinna A-piirkonnas hinda on aidanud täita küll linnakassat, kuid teinud elu kallimaks, ja parkimise parema korralduse asemel on parkimisprobleemid lihtsalt mujale üle kolinud. Erandite räga ja kesklinna ainus B-piirkonna parkla raeplatsi kõrval Magistri tänavas tekitavad ainult segadust.
Kuriteo vari linnavalitsuse kohal
Tartu tegusa abilinnapea Kajar Lemberi ametiaeg sai suure käraga otsa, kui kevadel otsisid õiguskaitseorganid läbi tema tööruumi raekojas ja prokurör nimetas, et kahtlustuse järgi ei tegutsenud abilinnapea linna huvides, vaid nii enda kui ka altkäemaksu andja huvides. Süüdistust pole esitatud siiani, kuid ainuüksi säärane linnaametniku kahtlustus on kahtlemata miinus.
Lasteaia-hurraa varjatud pool
Tartut tuuakse üle Eesti eeskujuks, kui jutuks omavalitsuse ja erasektori koostöö lasteaiakohtade loomisel, sest lapsevanemale polevat vahet, kas maimuke käib linna või eralasteaias. Suvel tuli hea uudis, et pere teise lapse eest tuleb maksta vaid pool kohatasu. Siis selgus aga, et soodustus kehtib ainult linna lasteaedades. Eralasteaiad vaadaku ise, kas suudavad sama hüve pakkudes konkurentsis püsida.