Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Foto: palju paksu verd tekitav ühinemisleping sai allkirjad (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vara, Peipsiääre ja Alatskivi valla esindajad Alatskivi lossis ühinemislepingule alla kirjutamas. Pildil Vara valla vallavanem Väino Kivirüüt (vasakult), volikogu esimees Tarmo Leini, Peipsiääre valla volikogu esimees Viktor Filippov, vallavanem  Aleksandr Širokov ja Alatskivi volikogu esimees Jaako Lindmäe ja vallavanem Andu Tõrva.
Vara, Peipsiääre ja Alatskivi valla esindajad Alatskivi lossis ühinemislepingule alla kirjutamas. Pildil Vara valla vallavanem Väino Kivirüüt (vasakult), volikogu esimees Tarmo Leini, Peipsiääre valla volikogu esimees Viktor Filippov, vallavanem Aleksandr Širokov ja Alatskivi volikogu esimees Jaako Lindmäe ja vallavanem Andu Tõrva. Foto: Erakogu

Alatskivi, Vara ja Peipsiääre valla esindajad kogunesid täna pärastlõunaks Alatskivi lossi, et kirjutada alla ühinemisleping. Uus omavalitsus hakkab kandma nime Peipsiääre vald.

Tõsi, liitumisprotsess on kulgenud Tartumaa kirdenurgas üle kivide ja kändude. Algselt oli pundis ka Kallaste linn, aga suure võlakoorma tõttu heideti nemad peagi üle parda. Seejärel hakkasid ühinemise vastu üha valjemalt sõna võtma Vara valla läänepoolsete külade elanikud, kes näeksid end hoopis Tartu valla osana.

Alatskivi vallavolikogu haldusreformikomisjoni esimees Peeter Kiuru kinnitas siiski enne ühinemislepingu allkirjastamist, et vähemalt nende jaoks pole Vara separatistlikud meeleolud ühinemisläbirääkimiste lõppfaasile negatiivset pitserit vajutanud. Küll tõdes ta, et ilmselt kerkib nende külade lahkumine verivärskest liidust üsna pea päevakorda.

«Me ei saa neile ju pahaks panna, kui nad tahavad Tartu poole ära minna, teine asi on aga see, et lepingusse oleme kirja pannud, et liitub terve Vara vald,» rääkis Kiuru. Kui aga külad riburada lahkuda tahavad, peab teisel poolel olema tahtmine need ka vastu võtta, nentis ta.

Rahva tahtest sõideti üle

«Volikogu sõitis rahva soovist jälle üle, nagu oligi arvata,» kommenteeris vastselt allkirjastatud ühinemislepingut Vara volikogu liige Madis Avi. Ta võrdles Vara valda sundabieluga, kus Koosa ja Vara piirkond liideti aastakümneid tagasi rahva soovi vastaselt ning ühtse vallana pole see kant kunagi toimima hakanudki.

Ka detsembri algul läbi viidud rahvaküsitlus räägib selget keelt Vara piirkonna vastumeelsusest saada osaks loodavast Peipsiääre vallast. Nimelt käis Vara piirkonnast hääletamas 339 inimest, kellest 321 oli ühinemise vastu. Hääletusel osales 42 protsenti selle piirkonna valimisealisest elanikkonnast.

Siiski on Madis Avi hinnangul ühinemisvaidlustest välja koorunud ka killuke head. «Vara piirkond pole ammu enam nii ühtne olnud ning aja edenedes hakkab meie rahvas aina rohkem kokku hoidma.» Ta kinnitas, et ühinemislepingu allkirjastamisest hoolimata ei jäta nad jonni ning proovivad ka edaspidi praegusest omavalitsusest lahku lüüa ja saada osaks Tartu vallast.

Peipsi ühendab

Uue ühendvalla nimeks saab Peipsiääre vald. Teise variandina oli kaalumisel ka Kodavere vald, kuna paiknetakse ajaloolise Kodavere kihelkonna territooriumil. Sellest nimest aga loobuti, sest praegu pole veel päris kindel, kas sundliitmise korras haagitakse nende külge ka trotslik Pala vald (kus Kodavere hajaküla asub) või antakse palakatele võimalus liituda ikkagi Jõgevamaa suunas, Saare, Kasepää, Avinurme, Lohusuu valdade ning Mustvee linna ühinemisel tekkiva omavalitsusega.

«Oletame, et Pala liitubki nendega – sellisel juhul oleks meil Kodavere vald, aga Kodavere ise jääks hoopis teise valla territooriumile,» põhjendas Kiuru nimevalikut.

Kui Palaga on seis veel segane, siis igal juhul arvestatakse tõsiasjaga, et uue omavalitsusega sundliidetakse Kallaste linn koos oma võlakoormaga. Kuid sellisel juhul peab võimalused olukorra lahendamiseks leidma juba riik, ütles Kiuru.

Tagasi üles