/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2011/03/01/528909t1h9be7.jpg)
Rahutu meelega Konrad Mägi arvas tartlastest mõnikord väga halvasti. Ometi tuleks talle püstitada Emajõelinna monument. Ilmamaa üllitatud telliseraskune raamat kuulsast kunstnikust tuletab meelde tema suurust.
Kuulus kunstnik sai enda loomingu väärilise raamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaal Hellenurme mõisa koolitares aastal 1878 sündinud ning Tartu Ülikooli närvi- ja vaimuhaiglas Pallase kunstikooli juhatajana aastal 1925 surnud Konrad Mägi õppis kunsti Tartus ja Peterburis.
Seejärel tegi ta kunstnikutööd ning aina täiendas ennast Helsingis ja Ahvenamaal, Pariisis ja Kopenhaagenis, Oslos ja taas Pariisis, kus pääses nelja maaliga kuulsa Sõltumatute Salongi näitusele.
Tartu rahvas
Kinnitanud sügisel 1912 kanna Tartus, ei suutnud ta kodumaaga kohaneda. Igatsedes sõita Moskvasse, peatus ta hoopiski Saaremaal ja pikemalt Viljandis.
«Väga õige, et tu Tartu surnult sünd. linn on, aga Viljandi ei ole siin ka mitte enam ja nii ei tõmba mind midagi Tartu poole,» kirjutas Konrad Mägi oma kolleegile Aleksander Tassale aastal 1913. «Igatahes on kõik tu Tartu rahvas sõnnik, oma vahel üteldud.»
Ah nii! Või sõnnik! Olgu! Sel juhul on Konrad Mägi – sellest hoolimata, et püstitab oma loominguga nüüd oksjonitel rekordeid – kriminaalne tegelane! Sest näiteks augustis 1907 sõidab ta soome kunstniku Tyko Sallineni passiga Pariisi.
Kaks autorit
Kõik need nimed, aastaarvud ja muu teave on nopitud äsja ilmunud raamatust «Kon-rad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg», mida kirjastus Ilmamaa esitleb 3. märtsil kell 15 Tartu kunstimuuseumi näitustemajas. Raamatu kahest autorist saab esitlusele tulla üks.
Konrad Mäe elu ja loomingu parimaid tundjaid Maie Raitar (1944–2008) jõudis panna käsikirjale punkti. Trükise ilmumist pidurdas rahanappus, mille üle kaebas ju pidevalt ka Mägi. Nii tulebki mahukat raamatut esitlema teiseks autoriks märgitud filmimees Andres Sööt.
«Kuigi minu nimi figureerib raamatus koos Maie Raitariga, on autor sisuliselt ainuisikuliselt tema,» ütles Sööt.
Ometi käis ta ju koos Maie Raitariga mitmel aastal mitmes riigis, et otsida nii Konrad Mäe töid kui ka kohti, kus kuulus kunstnik oli pikemat aega viibinud? «Oli küll nii, aga see oli paralleelselt Konrad Mäe filmi tegemisega.»
Tunnine film «Konrad Mägi» valmis aastal 2001. Loomulikult vestlesid Raitar ja Sööt reisimise aegu ka tulevasest raamatust, millest suurem osa on maalireprod.
Valminud raamatu trükikvaliteediga jääb Sööt kui fotograaf üldjoontes rahule. «Mõned asjad albumis on siiski korralikult välja tulnud, aga mõned ei ole, näiteks sinine taevas on natuke liiga tumedaks ja süngeks läinud,» ütles ta.
Teksti poolest on «Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg» vähemasti esimesel tutvumisel põhjalik, eeskujulikult hästi kirjutatud, toimetatud ja kujundatud.
Lisaks Konrad Mäele tutvub lugeja tema kaasteelistega raamatu osas «Mosaiik aja kildudest». Vaheldusrikkust loovad üksikasjaliselt allkirjastatud fotod ja reprod ning ülevaated näiteks kunstnike Pariisi peatuspaigast Mesipuust ning Tartu renessansist ja Jaan Tõnissoni Postimehe osast selles.
Raamat
Maie Raitar, Andres Sööt, «Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg»,
Ilmamaa, 2011, 407 lk.