Jõgi meelitab ohtude kiuste jääle

Emajõe jääl tundsid end eile hästi nii koerad kui inimesed. Kroonuaia sillal oli jää tugev ja helkis klaasjalt. Foto: Sille Annuk

Koerajalutajad, suusatajad, kelgutajad, lapsevankriga emmed, lihtsalt teekonna sirgemaks lõikajad, karussel­litajad, õngitsejad – keda kõike võib kaanetatud Emajõel askeldamas näha. Aga näiteks Kaarsilla all on jõgi lahti.

Suuremalt jaolt paksu jääga kaetud Emajõel loob turvalisuse illusiooni valge lumi, aga jõejääl jalutamine ei ole kõikjal turvaline, paneb südamele hüdroloog Ene Randpuu.

Ta ütles, et üleval pool linna Ujula tänava juures on jääl paksust 41 sentimeetrit, seega korraliku tugevusvaruga, ja külmade ööde jätkudes on jääd veel tükiks ajaks, aga kesklinnas on lugu teine.

Kaarsilla all on kiire vooluga koht ja seal oli eile lahvandus. Teine kahtlasem koht on Võidu silla alune, sealt edasi käär Sadamateatri all, ehkki Turu juurest pärmivabriku suunas on ajast aega talviti teed otsemaks lõigatud.

Ent ikkagi on jõel käimine tema hinnangul ohtlik olukorras, kus keegi pole jää paksust mõõtnud. Vooluvesi on väga ohtlik, sest kannab vettekukkuja kaasa.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et Tartus on juba piisavalt tihedalt sildu, puudub vältimatu tarvidus ületada jõge üle jää. Ta ei pidanud ka võimalikuks, et linnaametnikud võtaksid enda õlule jõe ületamiseks ohutute kohtade või siis vastupidi, ohtlike kohtade tähistamise.

«Teatud riske peavad inimesed ise hindama. Mina soovitaks jääle mitte minna ja sinna lapsi kindlasti mitte lasta,» ütles Haak. Supilinna all on aga jõejääl suisa karussell.

Kes võiks jäätunud jõe ohutusküsimustega tegelda, on Haagi arvates maavanem ja veeteede amet. «Riiklik vetelpääste tegi kunagi sellist tööd, käis puurimas ja tähistas oksakestega,» lisas Haak.

Tartu maavalitsuse pressiesindaja Eda Tagamets ütles, et tõepoolest annab veeseadus maavanemale õiguse keelata jääle minek, kui see ohustab jääleminejaid. «Võrtsu puhul on seda kasutatud, Emajõel ei ole tarvidust seni tulnud. Ega maavanemal jääluure tegemise võimalust ei ole,» rääkis ta. «Peaksime asja arutama.»

Veeteede ameti avalike suhete spetsialist Malle Lõhmus ütles, et nende vastutada on laevaliikluse tagamine, navigatsioonimärkide paigaldamine ja väljavõtmine. Tema kolleeg Dan Heering lisas, et vajaduse korral ka jäälõhkujatööd.

Lõhmus selgitas, et analoogi tuleks otsida sellest, et riigimaanteede pikenduseks olevaid jääteid hooldab maanteeamet. Linnatänavate pikenduseks olevad jõeületuskohad peaksid olema linna rida.