Kivilinna õpilased nuusutavad tudengielu
1. märts 2011, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal sõlmis Kivilinna gümnaasium koostöölepingu maaülikooli ja tervishoiukõrgkooliga, mis peaksid parandama õppetöö kvaliteeti ja muutma seda õpilastele mitmekesisemaks.
Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja ja Kivilinna gümnaasiumi vilistlane Priit Pajuste rääkis, et nende kõrgkooli õppejõud hakkavad õpilastele pakkuma kolme programmi: üks tehnikaõppe baasil, üks veeprojekt ja üht-teist ka keskkonnateemadel.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektori Inge Paju sõnul oodatakse neilt nii esmaabikursust kui ka näiteks toitumisloenguid. Plaanis on ka täpsemalt tutvustada koolis õpetatavaid erialasid ja ameteid ning näidata praktilist tööd.
Igal suunal oma ained
Kuidas koolis tunnid täpselt jagunevad, oleneb õppekavast. Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk rääkis, et kõrgkoolide pakutavatest kursustest saavad valikained, millest mõni sobib kõigile õppesuundadele, mõni aga vaid ühele kindlale.
«Näiteks digitaalelektroonika on ainult tehnikasuunale, aga esmaabikursust, mis on kohustuslik kõigile, kes tahavad autojuhiluba teha, saab valida kõigis suundades. Ja lisaks tunnistusele saab veel kursuse ka kirja,» rääkis Serk.
Direktori sõnul on neil koostöö ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, kõik selleks, et õpilased saaksid veidi tudengielu nuusutada ning valmistuda ülikoolis ees ootavateks nõudmisteks.
Kasu saavad ka kõrgkoolid, kellel on võimalus lisaks õpilaste silmaringi laiendamisele mõjutada oma eriala kasuks otsustama lapsi, kes pole kutsumust veel leidnud ega elusuunda paika pannud.
«Mis meid endid põhiliselt huvitab, on tehnikahariduse teema,» rääkis Pajuste. Tema sõnul ei ole reaalerialade õppimiseks kuigi suurt tungi ning õpilasi tuleb veidi tagant õhutada. Eriti nüüd, kui sügisel on maaülikoolil valmimas renoveeritav tehnikamaja, kus on õpetamiseks väga head tingimused.
Punktid tulevikku
Nii Paju kui Pajuste kinnitasid, et tõenäoliselt saavad õpilased läbitud kursustest neisse koolidesse astudes ka otsest kasu. Näiteks ei ole tervishoiukõrgkoolis enam vaja uuesti läbi teha esimese aasta tudengitele kohustuslikku esmaabikursust, samuti kaalutakse maaülikoolis gümnaasiumis omandatud kursuste eest ainepunkte anda.
Selline koostöö ei ole haruldane, näiteks tervishoiukõrgkool pakub sarnast programmi Tamme gümnaasiumis, maaülikooli veeteemalisi loenguid on aastaid kuulamas käinud treffneristid.