Jalgpall peab olema lõbus, muidu lapsed ei mängi

Kaspar Koort
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgpalliliidu lastejalgpallikoolituse praktikaosa hakatuseks tehti kaks soojendust. Pildil üritab teadlikumaks lapsevanemaks saada soovivalt Kaspar Koortilt (vasakul) palli ära lüüa Tammeka noortetreener Selen Elbe, kes on juhtumisi ka nüüd teadlikuma isa poja rühma juhendaja.
Jalgpalliliidu lastejalgpallikoolituse praktikaosa hakatuseks tehti kaks soojendust. Pildil üritab teadlikumaks lapsevanemaks saada soovivalt Kaspar Koortilt (vasakul) palli ära lüüa Tammeka noortetreener Selen Elbe, kes on juhtumisi ka nüüd teadlikuma isa poja rühma juhendaja. Foto: Sille Annuk

Tartu Postimehe reporter Kaspar Koort osales jalgpalliliidu lastejalgpallikoolitusel, et saada senisest teadlikumaks jalgpallilapsevanemaks.

Läinud nädalal kaikus üle Sepa jalgpallikeskuse seitsme mehe hüüatus: «Üks, kaks, kolm – mõmmi!» Karete Konsumis sisseoste teinud valvsad kodanikud ei pidanud siiski hakkama politseijaoskonna numbrit valima – tegu ei olnud kommionude talvise treeninglaagriga, vaid just sai läbi üks tegevusmäng Eesti jalgpalli liidu (EJL) lastejalgpallikoolitusel.

Kaks aastat tagasi võtsin oma toona viieaastasel pojal käest kinni ja seadsime sammud Tammeka treeningule. Mitte selleks, et tast vormitaks seal uus Messi või Ronaldo, vaid selleks, et poiss saaks maast madalast külge sportimisharjumuse. Kaaslastega arvestamine, otsuste tegemise julgus ja sellised asjad sinna juurde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles