Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
/nginx/o/2016/12/21/6195125t1h376a.jpg)
Märtsi lõpus saabus rahvusarhiivi uude hoonesse Noorasse esimene veokitäis ümber kolitavaid säilikuid. Kolimine puudutab ligikaudu kolme ja poolt miljonit säilikut, detsembri lõpuks on neist lõviosa uutesse hoidlatesse paigutatud. Tuua on jäänud veel umbes 38 000 karpi säilikuid Tallinna kolmest hoidlast.
Et iga päev saabub pealinnast tuhatkond karpi, jõutakse kolimisega põhiosas valmis veebruari alguseks. Rahvusarhiiv avab külastajatele uksed 6. veebruaril.
Praegu on käsil Tallinna kolmest hoidlast uurijatele ilmselt kõige enam huvi pakkuva ehk seni Tõnismäel asunud endise parteiarhiivi kolimine. Sealt tuuakse Tartusse kõik materjalid.
Kolm Noora hoidlat on Tõnismäe säilikutest juba täitunud, toomist ootab veel kaheksa tuhande karbi jagu punast ajalugu. «See on Tartu arhiivisõpradele tõeline pärl,» tõdes rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna.
Punane terror
Türna täpsustas, et nõukogude ajal oli parteiarhiiv eraldi asutus, 1990. aastatel riigiarhiivi filiaal, kuid viimasel ajal oli lihtsalt üks Tallinna kolmest hoidlast. Teised hoidlad asuvad Madara ja Maneeži tänaval. Kogu koosneb põhiosas nõukogude repressiiv- ja julgeolekuorganite ning Eesti Kommunistliku Partei (EKP) eri organisatsioonide materjalidest. Suurim fond on EKP keskkomitee 54 000 säilikuga. Ära kolitakse ka kõik rajooni- ja linnakomiteede, partei algorganisatsioonide ja komsomolikomiteede fondid.
Päris nii see ei ole, et igaüks, kes uurimissaali astub, võib piiramatult kõigi parteiarhiivi dokumentidega tutvuda.
Uurijatele pakuvad iseäranis huvi mõistagi KGB arhiivid. Need sisaldavad poliitiliste arreteerimiste materjale aastatest 1940 ja 1941 ning pärast 1944. aastat. Seal on ka küüditamiste toimikud aastatest 1941 ja 1949 ning vahepealsetest väiksematest küüditamistest, samuti isikute väljasõidutoimikute kollektsioon 1950.–1980. aastatest. KGB materjalid pärinevad põhiliselt siiski 1940. ja 1950. aastatest, hilisemaid on Eestis säilinud vähe.
«EKP keskkomitee, arreteerimiste ja küüditamiste materjalide vastu oli suur huvi juba Tallinnas, kindlasti tuleb Tartus ülikoolist uurijaid veelgi juurde,» nentis Tõnis Türna.
Küll tõdes Türna, et päris nii see ei ole, et igaüks, kes uurimissaali astub, võib piiramatult kõigi parteiarhiivi dokumentidega tutvuda.
Parteikomiteede igapäevatööd hõlmavate materjalide ligipääsule üldjuhul piiranguid ei ole, kuid kui kedagi huvitavad inimeste kannatusi ja represseerimisi puudutavad dokumendid, tuleb täita juurdepääsutaotlus.
Türna märkis, et sugulaste, pereliikmete ja lähedaste toimikutele pääseb tavaliselt ligi probleemideta. Kui arreteerimistoimik sisaldab ka kolmandate isikute andmeid, võib juhtuda, et päris kaanest kaaneni seda uurijale isikuandmete kaitse kaalutlusel kätte ei anta.
Seltsimees värisema ei pea
Kas punaste materjalide Tartusse toomine peaks ajama ärevusse ka kohalikke kunagisi kommuniste ja seltsimehi? Tõnis Türna muigas, et kuna materjalidele on olnud vaba ligipääs juba 1990. aastatest ning uurijad on need enam-vähem leht-lehelt läbi vaadanud, ei peaks ühtegi suurt skandaali enam lahti rulluma. Dokumente on siiski tohutus koguses, seega väiksemaid avastusi ja leide jagub ka kohaliku tasandi parteimaterjalide uurijatele.
«Nõukogude perioodi ajaloo uurimiseks on see ülioluline allikmaterjal,» rõhutas Türna.
Rahvusarhiivi Tallinna hoidlate kolimine
- Tõnismäe kogudes on 42 000 karpi säilikuid.
- Neist 34 000 karpi on Tartusse jõudnud.
- Jaanuaris kolitakse 30 000 karpi Madara ja Maneeži tänava hoidlatest.
- Kolitavate materjalide täpne loetelu on leitav arhiivi kodulehel www.ra.ee jaotuse alt Arhiiv kolib