Ämmaemand kuivatas uue ilmakodaniku ning asetas lapse ema rinnale, et vastsündinu nahk puutuks vastu ema nahka ning mõlemad võiksid rahuneda. Nabanöör lõigati läbi siis, kui selle pulseerimine lõppes.
Soe ja õnnelik kahin käis sel hetkel ka läbi auditooriumi, kus sündmusele ekraani vahendusel kaasa elati.
Tegelikult lamas auditooriumist paar tuba edasi sünnituslaual hoopis mannekeen, kelle nimi on Simone. Ka sündinud beebi oli umbes 51 sentimeetrise ja 3000 grammise lapse suurune nukk.
Niisuguse esitlusega avas tervishoiukõrgkool oma ämmaemandate õppekeskkonnas uhiuue sünnitustoa.
Sünnitust juhib arvuti
Videosilla lõppemisel tutvustas õppejõud Jana Meier kõike üksikasjalikult. Igaüks võis mannekeeni lähemalt uurima minna ja näha, kuidas nukk töötab.
Et kuidas laps ja platsenta kõhtu pakitakse siis, kui laps on planeeritud ilmale tulema normaalasendis või näiteks tuharseisus.
Jana Meier selgitas, et lapse pressib sünniteedesse väike lõõts, mis tasapisi täitub õhuga ning et beebinukk on sündides samalibe nagu emaüsast väljunud laps.
Sünni kulgu juhib aga arvuti.
Et tulevasi ämmaemandaid võimalikult hästi ette valmistada, saab arvutiga programmeerida kiiret sünnitust, aga neidki situatsioone, mida elus esineb harva.
Üliõpilane võib end proovile panna olukorras, kus ta ei tea, mida toob järgmine minut ning talle ei saa jääda muljet, et sünnitus pole muud kui üks kiire väljutus. Ta peab õppima harjuma jälgima nii ema kui loote seisundit, kõiki parameetreid, mida ei saa juppideks võtta.