Mannekeen Simone tõi ilmale ilusa nukubeebi

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Tervishoiukõrgkoolis on moodne sünnitustuba, kus on õppevahendiks sünnitav nukk

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis jälgis auditooriumitäis rahvast täna videosilla vahendusel ühe naise sünnitust. Kõik kulges ladusalt. Beebi võttis vastu ämmaemand Jana Meier.

Ämmaemand kuivatas uue ilmakodaniku ning asetas lapse ema rinnale, et vastsündinu nahk puutuks vastu ema nahka ning mõlemad võiksid rahuneda. Nabanöör lõigati läbi siis, kui selle pulseerimine lõppes.

Soe ja õnnelik kahin käis sel hetkel ka läbi auditooriumi, kus sündmusele ekraani vahendusel kaasa elati.

Tegelikult lamas auditooriumist paar tuba edasi sünnituslaual hoopis mannekeen, kelle nimi on Simone. Ka sündinud beebi oli umbes 51 sentimeetrise ja 3000 grammise lapse suurune nukk.

Niisuguse esitlusega avas tervishoiukõrgkool oma ämmaemandate õppekeskkonnas uhiuue sünnitustoa.

Sünnitust juhib arvuti

Videosilla lõppemisel tutvustas õppejõud Jana Meier kõike üksikasjalikult. Igaüks võis mannekeeni lähemalt uurima minna ja näha, kuidas nukk töötab.

Et kuidas laps ja platsenta kõhtu pakitakse siis, kui laps on planeeritud ilmale tulema normaalasendis või näiteks tuharseisus.

Jana Meier selgitas, et lapse pressib sünniteedesse väike lõõts, mis tasapisi täitub õhuga ning et beebinukk on sündides samalibe nagu emaüsast väljunud laps.

Sünni kulgu juhib aga arvuti.

Et tulevasi ämmaemandaid võimalikult hästi ette valmistada, saab arvutiga programmeerida kiiret sünnitust, aga neidki situatsioone, mida elus esineb harva.

Üliõpilane võib end proovile panna olukorras, kus ta ei tea, mida toob järgmine minut ning talle ei saa jääda muljet, et sünnitus pole muud kui üks kiire väljutus. Ta peab õppima harjuma jälgima nii ema kui loote seisundit, kõiki parameetreid, mida ei saa juppideks võtta.

Jana Meier lisas, et varem õpetasid nad tudengeid lihtsate mulaaźide peal, kus õppejõu käsi oli sünnitusjõud ning see käsi siis lükkas lootenukku läbi õppevahendi, mis kujutas endast  poolikut naise keha.

Jana Meier lisas, et Simone on juba õppetegevuses osalenud ja tudengitele meeldib uus loomutruu sünnitustuba väga.

Väike Anni

Tervishoiukõrgkool tutvustas eile aga kedagi veel. Ta nimi on Anni ja ta vastab 25-nädalase vastsündinu suurusele, on vaid 490 grammi raske ning mahub ära käele. See on õppevahend, kes suudab nutta just vaevu-vaevu, nii nagu vaid enneaegsed beebid nutta suudavad. Õppejõud Siret Lännelaid näitas, et Anni kopsude tööd on võimalik rindkere tõusmise ja langemise järgi hinnata  ning ta südant saab kuulda.

Anni on sündinud 24. rasedusnädalal.
Anni on sündinud 24. rasedusnädalal. Foto: Sille Annuk

Beebinukke on tervishoiukõrgkoolil Läänelaiu sõnul küll palju, aga mitte ühtegi niisugust.

Esitlusel viibinud rektor Ulla Preeden, kes ise on lapseootel, ütles, et see, mida ta nägi, puudutas teda väga ning oli talle ka isiklikult kasulik jälgida. Eelkõige rõõmustas ta selle üle, kuidas kõrgkool kasvab ja areneb ning et tudengeil on Tartus parimad, Eestis ainulaadsed võimalused õppimiseks.

Tagasi üles