Prügitüli lõppes jäätmekotiga linnavalitsuse kabinetis

Prügifirma käitumisest nördinud Juri Šmutov viis eelmise nädala alguses oma prügikoti linnamajanduse osakonna keskkonnateenistusse. Musta kotti vaatavad keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ja spetsialist Kaire Kalk. Foto: Sille Annuk / Postimees

Üle kuu aja kestnud kemplus prügifirmaga lõppes peale seda, kui nördinud Tartu linnakodanik viis oma ääreni täis prügikoti linnamajanduse keskkonnateenistuse kabinetti ja nõudis jäätmeseaduse täitmist.

Tartus Vaba tänaval elava Juri Šmutovi sõnul on tal Ragn-Sellsi prügifirmaga väiksemaid probleeme olnud varemgi, kuid viimane suurem lahkheli sai alguse peale seda, kui jäätmefirma andis eelmise aasta lõpus teada uue prügiveograafiku.

Graafiku järgi pidi järgmine vedu olema 5. jaanuaril ning ülejärgmine 2. veebruaril. 20. jaanuaril teatas aga Ragn-Sells, et lükkab järgmise veo kaks nädalat edasi ehk 16. veebruarile, ning sellega venis kahe veo vahe 1,5 kuu pikkuseks. Seaduse järgi peab aga jäätmevedu toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul.

Peale seda saatis Šmutov ühise kirja nii prügifirmale kui ka linnamajandusosakonna üldmeilile ning teatas, et nii pikk vahe talle ei sobi. «Aga nad ei reageerinud sellele absoluutselt. Nad ei pea nõu ega konsulteeri, kuidas võiks paremini teha. Nad lihtsalt tegutsevad,» oli Šmutov pettunud.

Kuus päeva hiljem tuli prügifirmalt siiski vastus, et veograafikut ei muudeta, kuid pakuti, et kahe nädala jooksul tekkiv prügi, mis ei mahu konteinerisse, tuleb panna kottidesse ja nad on nõus selle tasuta ära vedama.

«Toppisin siis prügikasti nii palju, kui andis, ja ülejäänud ladestasin kottidesse, aga ma ei arva, et minu aed on mingi prügimägi. Linnud tõmbavad kotid lõhki ja veavad kõik mööda õue laiali,» rääkis Šmutov nördinult. „Leping on ikkagi kahepoolne, aga meiega absoluutselt ei arvestata.”

Pool jäi alles

16. veebruaril tuli auto prügile järele, kuid millegipärast jäeti pool sellest konteinerisse alles. «Helistasin siis jälle Ragn-Sellsi ja pöörasin tegemata tööle tähelepanu. Viimata prügile lubati uuesti järele tulla 19. veebruaril, kuid keegi ei tulnud. Vot selline suhtumine,» lausus Šmutov ning oli pettunud ka linnavalitsuse käitumises, sest kuu aja jooksul ei tulnud tema arupärimisele mingit vastus.

Lõpuks võttis Šmutov oma prügikoti kaasa ja marssis sellega eelmise nädala esmaspäeval linnavalitsuse keskkonnateenistuse kabinetti, kus teda võttis vastu spetsialist Kaire Kalk. Šmutov kirjutas avaldusse kõik, mis tal öelda oli, ning jättis lahkudes prügikoti sinna.

Õhtul helistas talle aga keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ning nõudis koti äraviimist. «Öeldi, et kui ma ei vii, annavad asja politseisse,» ütles Šmutov. Teisipäeval viiski ta koti minema ning kolmapäeval tegi prügiauto konteineri tühjaks.

Firma süüd ei tunnista

Ragn-Sellsi lõunapiirkonna juht Vallo Jürisoo ütles juhtunut kommenteerides, et veopiirkondade muutus toob paratamatult kaasa muutusi ka veograafikutes ning seetõttu võib tühjendustevaheline periood minna ühest kuust pikemaks.

«Sellistel puhkudel oleme kliendile pakkunud võimaluse, et võime täiendava tühjenduse teha tavahinna alusel ning neilt, kel on tekkinud konteineri ületäitumine, pole me selle osa eest täiendavat raha küsinud,» rääkis Jürisoo.

Prügifirma esindaja arvas, et nende suhtlus kliendiga on olnud korrektne, sest ka kõnealusel juhul ei küsitud lisaraha. 16. veebruaril jäi pool konteinerit aga tühjendamata sellepärast, et kastist ei kukkunud külmunud prügikotid lihtsalt välja. «Normaalse tühjendamise käigus see ei tühjenenud, aga tööohutusest tulenevalt ei ole autojuhil õigus seda prügi konteinerist välja kakkuma hakata,» selgitas Jürisoo.

Smutovi kirjavahetusest Ragn-Sellsi klienditeenindajaga võib välja lugeda, et järgmisel lubatud veokorral ehk 19. veebruaril ei viidud prügikasti sisu ära seetõttu, et liinil oli uus autojuht ja ta ei leidnud kasti üles.

Kirja ei leitud

Linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer põhjendas Šmutovi arupärimisele vastamata jätmist sellega, et elektronkiri ei jõudnud nendeni ja seetõttu polnud võimalik sellele ka vastata. «Ka meie arvutimees ei leidnud sellist kirja,» lausus Mauer.

Šmutovi juhtumit kommenteerides ütles Mauer, et veograafikute koostamisel saavad elanikud valida sagedust ja mahutite suurust, aga üldjuhul mitte konkreetset veopäeva. Mauer oli nõus, et graafiku koostamine nii, et vedudele tekib 1,5-kuune vahe, ei ole kooskõlas jäätmeseadusega. «Kindlasti tuleb linnas arutada ja kujundada seisukoht veograafikute muutmise osas edaspidi,» ütles Mauer.