/nginx/o/2016/12/12/6165421t1h0f92.jpg)
Pühapäeval täitus aasta päevast, mil Tartu võeti Unesco loovlinnade võrgustikku ja linn sai rahvusvahelise kirjanduslinna tiitli. Aastaga on Emajõe Ateenas elavdatud kirjanduselu, populariseeritud lugemist ja aidatud kaasa Tartu kirjandusmaja kui kirjanduslinna esinduskeskuse kujunemisele.
«Jõulude eel on tavapärane, et inimesed jõuavad keskmisest sagedamini raamatupoodi,» ütles Tartu abilinnapea Tiia Teppan. «Meie suur unistus kirjanduslinnana on mõjutada seda, et neid tõmbaks nii poodi kui raamatukokku ka muul ajal.»
Alates tiitli saamisest on Tartu pööranud rõhku laste ja noorte lugemishuvi suurendamisele. Järgmisel aastal toimub seda silmas pidades Eesti kirjanduse seltsi eestvedamisel esimene Tartu lastekirjanduse festival, mis sünnib koostöös Eesti lastekirjanduse keskuse, Tartu linnaraamatukogu ja Eesti emakeeleõpetajate seltsiga.
Linn on tänavu investeerinud 25 000 eurot Tartu kirjandusmaja kui kirjanduslinna esinduskeskuse remontimisse ja plaanib tuleval aastal lisada 15 000 eurot. Ühtlasi on Tartu asunud otsima linnakirjanikku, plaanib koolitada kirjanduslinna giide ja annab välja kirjandusliku linnakaarti.
Arendamisjärgus on veebisait kirjanduskaart.ee, et tutvustada linna eri paikadega seotud tekste ja nende autoreid. Kirjanduslinna netilehest saab päevakohast teavet kirjandusürituste ja muude tegemiste kohta.
Juba mõne päeva pärast ilmuvad liinibusside akendele luuletused, mille autorid on pärit kirjanduslinnadest üle maailma.
Kirjanduslinna tiitli andis Unesco peadirektoraat Tartule püsivalt. Tänavuse aasta alguses sõlmis Tartu linnavalitsus koostööleppe Eesti kirjanduse seltsiga, et see võtaks endale kirjanduslinna tegevuste koordineerija ülesanded.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)