Ratsarügement sai mälestustahvli

Ratsarügement sai mälestustahvli. Foto: Raavo Raadik

Eesti hobusekasvatajate seltsi (EHS) liikmed paigaldasid koostöös Ratsarügemendi klubiga Vabariigi aastapäeval Tartusse, kunagise Eesti kaitseväe ratsarügemendi asukohta mälestustahvli.

Hobusekasvatajatele lisaks osalesid mälestustseremoonial kadetid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusest, auvahtkonnaga esines ka üliõpilaskorporatsioon Vironia.

24. veebruaril oli Tartu garnisoni värava juurde külma trotsides kogunenud poolsada inimest, rongkäigus liiguti esmalt Ratsarügemendi klubi juhataja Tõnis Sareali juhatusel väeosa territooriumile. Sareal tutvustas kuulajaile seal kunagi asunud hooneid, põlevad küünlad märgistasid omakorda kolme Vabadussõjale pühendatud mälestusmärgi asukohta.

Mälestusseisaku juhatas sisse Eesti Maaülikooli dotsent Heldur Peterson, kes oma sõnavõtus rõhutas ratsarügemendi suurt tähtsust Eesti iseseisvuse kättevõitmisel. «Tori hobune ja ratsaväelane moodustasid meeskonna,» ütles Peterson.

Ühtlasi meenutas ta poliitilisi tõmbetuuli, mis on puhunud rügemendi asukohas juba praeguse, taastatud Eesti vabariigi ajal, kui selle sajandi algul lõhuti maha seal asunud maneež, mis oli omal ajal üks Baltikumi suurimaid. Seetõttu pidaski maaülikooli dotsent vajalikuks säilitada vähemalt seda piskut, mis omaaegsest eliitväeosa pärandist säilinud on.

Ratsaliidu poolt esines sõnavõtuga Siim Nõmmoja, tema pidas ratsarügemendi mälestuse hoidmist tähtsaks seetõttu, et just selles väeosas sündis esimene Eesti ratsaklubi ja esimesed võistlusedki peeti Tartus. «Eestis on mitmeid vanu spordialasid, ratsasport on aga seetõttu õnnelik, et kindlalt on teada tema sünnikoht ja aeg,» ütles ta.

Mitmete tervituste järel eemaldati mälestustahvlit katnud riie, mälestusseisak lõppes mälestustahvli õnnistamisega.