Tartu ülikooli muuseum võib saada mitu üleriigilist aastaauhinda

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mairo Rääsk tutvustab näitust «Maailma mõõtmine».
Mairo Rääsk tutvustab näitust «Maailma mõõtmine». Foto: Margus Ansu

Kultuuriministeerium avalikustas muuseumide aastaauhindade võimalikud saajad. Nende hulka on muuseuminõukogu teemakomisjonid valinud Tartu ülikooli muuseumi seitsmes kategoorias, mida kokku on kümme.

Aasta koguhoidja auhinna võib saada Virge Lell Tartu ülikooli muuseumi avakogu «Kingitud hobuse suhu ei vaadata» loomise eest.

Aasta muinsuskaitsja auhinna võib saada Maris Meus kui Tartu ülikooli kultuurivara projekti juhtija.

Aasta muuseumihariduse edendaja auhind võib minna Annika Pindisele, Arle Puusepale ja Mairo Rääskile, kes korraldasid Hullu Teadlase teise teaduskonverentsi «Muld kui kuld».

Auhind Aasta Muuseumirott parima näituseprojekti eest võib Tartu ülikooli muuseumi minna näituse «Maailma mõõtmine» eest ning aasta teadusauhind ürituste kategoorias üritustesarja «Teeõhtu teadlasega» eest.

Aasta teadusauhinna trükiste kategoorias võib Tartu ülikooli muuseum koostöös ERMiga saada teose «Unistuste Raadi – Liphartite kunstikogu Eestis». Auhinna Turunduse MuuSa ehk aasta turundaja auhinna võib Tartu ülikooli muuseum saada samuti koostöös, sedakorda Tartu linnafestivalidega.

Nominendid ka loodusmuuseum ja ERM

Aastaauhinna üks võimalikke saajaid on ka Tartu ülikooli loodusmuuseum. Selle asutuse uus püsinäitus «Maa. Elu. Lugu» kandideerib Muuseumiroti auhinnale, mis antakse parimale uuele või renoveeritud muuseumile või uuendatud püsiekspositsiooni koostajale.

Loodusmuuseumi direktori Urmas Kõljala sõnul on tema muuseumi ekspositsiooni esiletõstmine tunnustus paljude inimeste panusele. «Õnnestunud tulemust kinnitab ka külastusedu,» lisas ta. «Alates jaanuarist, mil näituse avasime, on külastajaid olnud üle kuuekümne tuhande.»

Samas kategoorias on võimalik auhind saada Eesti Rahva Muuseumil püsinäituse «Uurali kaja» eest. ERM on nimetatud üheks auhinnasaajaks ka aasta konserveerimistöö kategoorias.

Niisiis on üleriigilises muuseumiauhindade seekordses jagamises ainult üks kategooria, kus võimalike auhinnasaajate hulgas ei ole esindatud Tartu. See on arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendaja kategooria.

Aastaauhinnad tunnustavad parimaid muuseumispetsialiste ja toovad esile muuseumitöö erinevaid tahke. Auhindu antakse välja kümnes kategoorias, kusjuures komisjonid tõstsid esile 29 nominenti 15 muuseumist. Kes neist saab auhinna, selgub 27. jaanuaril Eesti muuseumiühingu auhinnagalal Eesti Rahva Muuseumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles