Karu Karoliina põõnab üle pika aja mõnuga

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu pildilt näha, oli Elistvere loomapargi karu Karoliina mullu 7. detsembril veel täitsa krapsakas, aga paar nädalat hiljem otsustas ta siiski teha pikema uinaku.
Nagu pildilt näha, oli Elistvere loomapargi karu Karoliina mullu 7. detsembril veel täitsa krapsakas, aga paar nädalat hiljem otsustas ta siiski teha pikema uinaku. Foto: Margus Ansu

Talve alguses paistis, et Elistvere loomapargi karu Karoliina ei jää ka sel aastal magama, nagu tal on kombeks. Aga võta näpust, mõmmik mõtles ümber.

«Karoliina magab juba paar kuud,» teatas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul.

Talveunne jäi 12-aastane Karoliina nii nagu karud ikka: esmalt lõpetas ta jõuluajal söömise ja puges siis mõne päeva pärast aedikusse pandud kuuskede alla pikutama. Enne seda andis karu talitajatele üheselt märku, et teda ei maksa enam kostitada: nimelt kakas talle meeleheaks pandud mee kõrvale mehise portsu.

«Ei teagi, kas see ikka on õige talveuni või ei ole,» arutles Sirje Saul. «Karoliina on paar korda ka oma pesast välja tulnud, teinud aedikus paar tiiru ja siis jälle tagasi läinud. Enamasti on ta aga olnud pesas. Kui uurime teda kaugelt, siis ei liiguta ta kõrvagi.»

Oma tiirude tegemise ajal pole Karoliina tühjast kõhust märku andnud. Vastupidi. Kord tuli mõmmik valjuhäälse lasterühma pärast pesast välja ja aediku juures olnud talitaja pakkus talle lihatükki. «Karoliina sai täitsa pahaseks,» ütles Sirje Saul. «Ta ei taha praegu üldse, et teda segataks.»

Karu talvevaru

Viimati magas Karoliina talveund 2007. aastal. Tavaliselt sel mõmmikul külmal ajal und ei tule ja selles polegi midagi imelikku, sest loomapargis inimese hoole all elaval Karoliinal pole ju söögipuudust. Metsas elavad karud lasevad talveks silma looja just söögipuuduse pärast, selgitas Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli lektor Harri Valdmann.  

Meie karud sätivad end talveunne enamasti novembri alguses, tavaliselt magavad nad mõne maha murdunud puu tüve all. Sügisel söövad nad rasva kogumiseks tublisti, aga enne magama jäämist panevad karud tükiks ajaks hambad varna ja teevad oma sooled täitsa puhtaks.

Karude talveuni on põnev nähtus, sest magamise ajal langeb nende kehatemperatuur vaid 4–5 kraadi. Aga näiteks puu otsas elavatel unilastel langeb kehatemperatuur talveune ajal 4–5 kraadini. Unilastest elavad Eestis lagritsad ja pähklinäpid.

Karude talveune koha pealt laiendab meie silmaringi ka ajakirja Science võrguväljaandes ilmunud sellekohast uurimust vahendav Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Põhja-Ameerikas elavaid musti karusid baribale uurinud Alaska ülikooli teadlased asustasid viis prügikastidest matti võtmas käinud karu sügavale metsa kunstlikesse koobastesse talvituma.

Teadlased paigaldasid baribalidele kehatemperatuuri ja südamelöögi sageduse mõõtmiseks andurid. Karusid jälgiti viis kuud ja selgus, et nende kehatemperatuur vähenes vaid kuus kraadi.

Isased ärkavad esimesena

Eesti karude talveune pikkus sõltub talvest. «Esimesena ärkavad isased karud,» rääkis Harri Valdmann. «Nemad võivad hakata liikuma juba veebruari viimasel nädalal. Emased karud pistavad nina välja paar-kolm nädalat hiljem.»

Peale Karoliina magavad Elistvere loomapargis ühe puunoti õõnsuses talveund ka kährikud Krässu ja Karvik.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles