Tartu aukodanikud väärtustasid teadust ja vabadust

Kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas esinesid Heino Elleri muusikakooli lastekoor (pildil), solistid, rütmimuusikute ansambel ja Eller Sümfoniett dirigent Paul Mägi juhtimisel. Foto: Margus Ansu

Vanemuise kontserdimajas anti kolmapäeva õhtul Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontsertaktusel kätte aumärgid uutele Tartu aukodanikele – mikrobioloog Marika Mikelsaarele ja vabadusvõitlejale Enn Tartole.

«Tõesti oli uhke tunne istuda vabadusvõitleja kõrval ning kuulata peaministri kõnet,» lausus emeriitprofessor Mikelsaar, kes keskendus oma tänukõnes kõigepealt teadusele ning seejärel Tartule.

Auväärne tiitel tuli talle suure üllatusena. «Ma ei olnud sellest tiitlist unistanud. See on ikka nii väärikas nimekiri. Olla koos Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni ja lugupeetud ülikoolitegelastega on suur au,» ütles Mikelsaar ning tõi esile fakti, et aastate jooksul nimetatud aukodanike hulgas on nüüd koos temaga vaid neli naist. Kaks neist – Helju Vals ja Vaike Uibopuu – olid aktusel Mikelsaart ka õnnitlemas.

Teadus väärtustab teadust

Mikelsaare sõnul tähendab tema tiitel tunnustust ka Tartu Ülikoolile ja arstiteaduskonnale.
«See pole tunnustus ainult minu isikule. Teiseks näitab see teaduse väärtust. See teebki rõõmsaks, et ma olen tähelepanu pälvinud kui teadlane, ja veel naissoost teadlane,» naeris Mikelsaar ning avaldas lootust, et see võiks ärgitada ka noori tüdrukuid ülikooli tulema.

Mikelsaare tuntuim saavutus on organismile kasuliku probiootilise piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3 avastamine.

Tema tegevust on kolm korda tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga, viimati 2010. aastal elutöö eest.

Kuhu edasi? «Seda küsivad kõik. Eks iga teadlane peab tahtma Nobeli auhinda, aga ma saan täiesti aru, kui ebatõenäoline see on. Ma ütlesin ka oma kõnes, et mitte avastuse tegemine pole raske, vaid sellele tunnustuse saamine,» lausus Mikelsaar.

Mikelsaare järel astus kontsertaktusele kutsutud publiku ette Enn Tarto ning tunnistas samuti, et on tiitli üle üllatunud. «Mind on vist esitatud 12 korda ja ma olin selles järjekorras olemisega täiesti ära harjunud. Seetõttu oli meeldiv üllatus, et lõpuks otsustati aunimetus mulle anda,» ütles Tarto päev hiljem.

Tunnustus Tartule

«See on ka Tartu linnale suur saavutus, sest minu autasustamisega tunnistasid nad vastupanu- ja vabadusvõitluse järjepidevust. See on Tartule väga oluline, sest aastakümneid oli just Tartu vastupanuliikumise keskus ja kui mind autasustatakse, siis tunnustatakse sellega kõiki külma sõja veterane, kes vastupanuvõitluses osalesid,» rääkis Tarto.

Aastatel 1992–2003 oli Enn Tarto riigikogu liige, praegu kuulub ta Tartu linnavolikokku ning on õigusvastaselt represseeritute liidu Memento Tartu osakonna eestvedaja. Tarto on teinud ettepanekuid ja korraldanud mitme mälestusmärgi paigaldamist Tartus.

Peale aukodanike tunnustamise jagati aktusel ka Tartu Tähe teenetemärke. Teenetemärgi pälvisid Tartu Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk, Lõuna-Eesti Vähiühingu esinaine Kaiu Suija ning Tartu spordielu edendaja Karl Kivastik.