Novembri alguses maad katnud lumi sulas ning linna palgatud hooldusfirmad koristasid parkides mahalangenud puulehed kokku. Nii mõnigi linlane mõtles siis, et nüüd saavad kõrvad lehepuhurite jõuramisest puhata. Aga võta näpust, samad puhurid võeti ka lumetõrjel kasutusele.
Tartu Postimehe toimetuse poole on viimastel nädalatel pöördunud nii mõnigi linlane, kelle meelest on puhuriga kõnniteede ja treppide puhastamine liiga võõras tööviis. Kas luuda ja labidat enam ei tunta, kurjustavad nad ja viitavad, et bensiiniga töötavad masinad tekitavad näiteks elumajade ja hotellide akende taga põrgulärmi ning eritavad põlemisgaase.
Linnamajanduse osakonna haljastuse spetsialist Pilleriin Talviste märkis, et luudi-harju kasutatakse tänapäeval tõesti vähe. Pinnasteedel ja treppidel harjamasinat aga kasutada ei saa.
Talviste sõnul on hooldusfirmadega sõlmitud lepingutes märgitud küll tähtajad, millal peavad mingid objektid olema hooldatud, ja seda kontrollitakse. Millise vahendiga soovitud eesmärki saavutada, seda lepingusse märgitud ei ole.
Lehepuhureid kasutatakse kõnniteede puhastamiseks ka mujal linnas, lisas Talviste. Nende tekitatav müra ja heitgaaside kogus vastavad lubatule. Prahti kõnniteedelt haljasalale paisata on keelatud ja see tuleb enne ära korjata. Tolmu kõnniteedelt haljasalale puhuda pole aga keelatud.
Kergemat lund saab Talviste hinnangul lehepuhuriga ilmselt edukalt ära puhuda, paksemat märga lund aga mitte. Masinatega töötamiseks on linn enamasti pannud paika ka kellaaja, et tööd ei algaks enne kella seitset hommikul.