Vahetasin seitse aastat tagasi ametnikutöö praktikutöö vastu, kuna tundsin, et kontorilaua taga istudes võib hakata elu sinisilmselt nägema. Teoreetiliselt tundus ametnikuna kõik lihtne ja arusaadav, kuid mõistsin, et see polnud päris elu. Nii on ka kaasava hariduse põhimõtteid kergem käsitleda teoorias kui rakendada praktikas. Sellest annavad märku mureküsimused meedias ning lapsevanemate ja pedagoogide enamasti õigustatud pahameel.
Ei ole midagi lihtsamat kui panna lapse arengu eest vastutus lapsevanemale, õppeasutusele, õpetajale, omavalitsusele. Samas pole midagi keerulisemat kui võimaluste loomine vastutuse võtmiseks ja kandmiseks.