Raadil läheb lahti rehvimägede likvideerimine (1)

Kaspar Koort
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord Raadil täna ennelõunal - rehvipurustusmasin ning hunnik rehvipuru, mille masin oli jõudnud enne mootoritõrget ära jahvatada.
Olukord Raadil täna ennelõunal - rehvipurustusmasin ning hunnik rehvipuru, mille masin oli jõudnud enne mootoritõrget ära jahvatada. Foto: Margus Ansu

Viimaste aastate jooksul on Tartu külje alla endise Raadi sõjaväelennuvälja alale ladustatud hirmuäratavas koguses vanu rehve. Kuna rehvide käitlemise eest vastutav OÜ Rubronic pole suutnud oma kohustusi täita, otsustas riik asuda umbes 12 miljonist vanarehvist koosnevat «mäestikku» asendustäitmise korras likvideerima. See tähendab seda, et tehtud tööde maksumus nõutakse hiljem Rubronicult ning kaasvastutust kandvatelt Kuusakoskilt ja Rehviringluselt välja.

Pole liialdus väita, et kui alale ladustatud ligi 14 000 tonni rehve mingil põhjusel süttima peaks, tooks see kaasa keskkonnakatastroofi. Seega ei saanud riik enam käed rüpes istuda – käitlejad ei ole endale võetud vanarehvide taaskasutusse suunamise kohustust täitnud ning ka varasemad ettevõtete suhtes rakendatud sanktsioonid pole oodatud tulemust andnud. Seega ei jäänudki üle muud, kui rakendada asendustäitmist, nentis keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

Asendustäitmise hankekonkurssi võitis AS Ragn-Sells. Lisaks Raadile puudutab see ka Harjumaale Loole kuhjunud rehvihunnikuid. Asendustäitmine viiakse läbi etappide kaupa, Raadil käideldakse hakatuseks ligi 900 tonni vanarehve. Esimese (ja tüki teisegi) etapi tööde maksumuseks on arvestatud 300 000 eurot.

Täna pidanuks Raadil juba rehvipurustusmasin huugama, paraku juhtus eilsel esimesel katsetusel midagi agregaadi mootoriga, nõnda et see lakkas üsna varsti pärast käivitamist töötamast. Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna oli siiski kindel, et viga saab kiirelt kõrvaldatud ning masin asub peagi usinalt rehve purustama. Uue aasta 1. veebruariks peavad esimesed 900 tonni jahvatatud saama.

Tekkiv rehvimass viikse esimeses etapis Eestis välja ning see suunatakse energiakasustusse. Kuhu täpsemalt meie vanarehvide jäägid viiakse, Vääna ei täpsustanud. Küll märkis ta, et kogu projekti pikkuseks on kaks aastat ning on võimalik, et järgmiste partiidega võetakse ette midagi muud. 

Vaade õhust Raadi rehviväljale.
Vaade õhust Raadi rehviväljale. Foto: Keskkonnainspektsioon

Samas pole keskkonnainspektsioon lõplikult sulgenud ust ka Rubronicu ees – kui esimese etapi järel hakkaks nad ikkagi ise rehvihunnikuid käitlema, siis edaspidi asendustäitmist ei rakendataks.

Rubronicu juhatuse liige Timo Lauri peab aga asendustäitmist ülekohtuseks ning tema sõnul on Kuusakoski selle vastu ka kohtusse pöördunud. Lauri nentis, et vanarehvide käitlemine on jäänud madalate taaskasutustasude taha – see võimaldas rehve vedada ja koguda, kuid mitte ümber töödelda.

«Me võime küll rehvid ära purustada, kuid keskkonnainspektsiooni see ei rahulda. Nõue on see, et rehvid oleks siit kadunud. Kuid sellele hakkele ei ole olnud turgu,» väitis Lauri.

Rubronicu ja kaasvastutajate hinnangul asuti asendustäitmist kohaldama liiga rutakalt, kuna nemad pole kohustustest kõrvale hiilinud ning ka nende huvides oleks rehvid soodsamas turusituatsioonis ikkagi ümber töödelda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles