Kliinikumi keskkonnakonverents küsis, kui kallis on roheline tervishoid

• Praaki ehitusplatsidele saatnud ettevõtja nimetab toimunut juhuseks.
• 2. detsembril leidis loodusmajas aset konverents «Tervishoid ja keskkond»

Tartu Ülikooli Kliinikumi konverentsil «Tervishoid ja keskkond – eile, täna ja homme» keskenduti meditsiinis tekkivate jäätmete käitlemisele, jäätmekäitluse korraldusele haiglas, aga püüti ka saada vastus küsimusele, kui kallis on roheline tervishoid.

Tervishoius tekib märkimisväärsel hulgal erinevaid jäätmeliike, sealhulgas ohtlikke jäätmeid. Tänaseks päevaks on jäätmete liigiti sorteerimine tervishoiuasutustes võrreldes 2000. aastaga  saanud normiks ning heaks tavaks.

Kliinikum on tegelenud jäätmekäitluse süsteemse korraldusega 16 aastast ning täna võib öelda, et juba teatakse, kuidas ja mil moel sorteerida jäätmeliike. See on haiglate töö köögipool, mahukas valdkond, mis aga igapäevaselt kõneks ei tule.

Uudse teemana käsitletakse konverentsil ravimijääkide teemat, mis omandab üha suuremat probleemi looduses tervikuna.

Ravimijääke võib sattuda keskkonda mitmel moel ning selles on teatud roll just tervishoiuasutustel.

Täna hommikul tutvustati kõigile konverentsile sõitnuile kliinikumi keskkonnaosakonnas ka umbes aasta aega töös olnud uusima tehnoloogiaga jäätmeautoklaavi, mis töötleb suurt osa meditsiinilistest jäätmetest.

Käitlusprotsess leiab aset kinnises trumlis ning on automaatne.

N. Lunini tänaval asuvasse keskkonnaosakonda tuuakse kliinikumist igas ööpäevas 800 kuni 900 kilo jäätmed ehk vere, kehavedelike ja eritistega kokkupuutunud materjalid kollase kaantega rohelistes prügikastides, kus need on omakorda pakendatud väiksematesse, kollastesse kilekottidesse või plastkonteineritesse.

Operaator paneb nupulevajutusega tööle lifti, mis tõstab konteinerid koos sisuga autoklaavi suu juurde ning tühjendab need suurde trumlisse. Prügikastid ise lähevad pärast pesumasinasse, kus 80-kraadine survevesi need puhtaks küürib.

Autoklaav aga suletakse. Esmalt algab jäätmete purustamine, siis nende kõrges kuumuses ja rõhu all steriliseerimine. Üks autoklaavitsükkel kestab 30 kuni 35 minutit.

Pärast seda läheb töödeldud mass õues asuvasse jäätmepressi.

2015. aastal käitles kliinikumi keskkonnaosakonna autoklaav 231 tonni jäätmeid, millest 85 protsenti pärines kliinikumist.

Ülejäänud koguse saadavad Tartusse teised Lõuna-Eesti haiglad ning isegi Kuressaare haigla. Keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe lisas, et kliinikumi jäätmeid kasutatakse ühe komponendina jäätmekütuse tootmisel.

Ka esitleti täna kliinikumi jäätmekäitlust tutvustavat videofilmi, mida saab näha siinsamas.