Ülikooli kliinikumis töötab põrgukatel – moodne autoklaav

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe seisab suure suuga autoklaavi ääres ja demonstreerib klaasist silindris puru. See on jäätmemass, mis jääb järele süstaldest, katseklaasidest, tampoonidest, operatsioonitoa linadest ja paljust muust pärast sellest masinast läbikäimist.
Tartu ülikooli kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe seisab suure suuga autoklaavi ääres ja demonstreerib klaasist silindris puru. See on jäätmemass, mis jääb järele süstaldest, katseklaasidest, tampoonidest, operatsioonitoa linadest ja paljust muust pärast sellest masinast läbikäimist. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikumil tekib ööpäevas erikäitlust nõudvaid meditsiinijäätmeid 800–900 kilo ehk aastas umbes 195 tonni.

Kogu tohutu jäätmehunnik tuleb eeskirjade kohaselt käidelda ehk kuidagi purustada ja steriliseerida. Ilmselgelt on sellise töö jaoks vaja tohutut kuumust ja rõhku – jutt ei käi aga põrgukatlast, vaid autoklaavist.

TÜK keskkonnaosakond
TÜK keskkonnaosakond Foto: Kristjan Teedema
Tagasi üles