Ülikooli kliinikumis töötab põrgukatel – moodne autoklaav

  • Mida teha vere, kehavedelike ja eritistega kokkupuutunud materjalidega?
  • Opisaalide linad, tampoonid, kaitseriietus, katsutid ja süstlad tuleb purustada.

Tartu ülikooli kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe seisab suure suuga autoklaavi ääres ja demonstreerib klaasist silindris puru. See on jäätmemass, mis jääb järele süstaldest, katseklaasidest, tampoonidest, operatsioonitoa linadest ja paljust muust pärast sellest masinast läbikäimist.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikumil tekib ööpäevas erikäitlust nõudvaid meditsiinijäätmeid 800–900 kilo ehk aastas umbes 195 tonni.

Tellijale

Kogu tohutu jäätmehunnik tuleb eeskirjade kohaselt käidelda ehk kuidagi purustada ja steriliseerida. Ilmselgelt on sellise töö jaoks vaja tohutut kuumust ja rõhku – jutt ei käi aga põrgukatlast, vaid autoklaavist.

TÜK keskkonnaosakond

FOTO: Kristjan Teedema

Tagasi üles