Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tartu ülikool andis Rahvusmõtte auhinna filmimees Andres Söödile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Filmimees Andres Sööt pärjati Rahvusmõtte auhinnaga.
Filmimees Andres Sööt pärjati Rahvusmõtte auhinnaga. Foto: Margus Ansu

Rahvusülikooli sünnipäeval kuulutatakse traditsiooniliselt välja Rahvusmõtte auhinna saaja, tänavu kuulub auhind filmilavastajale ja operaatorile Andres Söödile.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustas ülikool Söödi pool sajandit kestnud tööd Eesti inimeste, kunsti ja arhitektuuri jäädvustamisel. Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. Ühiskonnategelased märkisid soovituskirjas, et Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on lubanud tal mitte piirduda ja leppida vaieldamatu loomingulise andekusega, vaid tõusta ühtaegu nii ajastu kroonikuks kui ka ajatute portreede loojaks. Tema tööd iseloomustati kui kõigutamatult patriootlikku ja kunstiliselt kõrgel tasemel.

Sööt ütles tänukõnes, et ta pole kunagi nii auväärse publiku ees esinenud, kuid kasutab meeleldi seda võimalust. «Tänane tunnustus on kõige auväärsem minu elus,» leidis ta.

Dokumentaalfilmi mõiste on tema hinnangul hägustunud. Tehnika kättesaadavus võimaldab igaühel olla looja ja autor. Dokumentaalfilmi elulugu on Söödi hinnangul lühike: vilksatab teleekraanil ja kaob unustusse. Portree- või elulugu jäädvustavad filmid püsivad kauem. Sööt ise on portreteerinud mitmeid Eesti suurkujusid, nagu näiteks Arvo Pärt, Lennart Meri, Johannes Hint, Enn Tarto jt. «Nendele inimestele olen ma lõpmatult tänulik.» Laureaat avaldas arvamust, et just nendest inimestest tehtud portreefilme pidas komisjon Rahvusmõtte auhinna saaja üle otsustades silmas.

Andres Sööt on sündinud 4. veebruaril 1934 Paides. Ta on eesti filmilavastaja ja operaator, dokumentaalfilmide autor. Üleliidulise kinematograafiainstituudi operaatorina lõpetanud Sööt on töötanud Tallinna kinofilmistuudios, Tallinnfilmis ja Eesti Telefilmis. Eesti taasiseseisvumise järel rajas ta stuudio Monofilm. Aastatel 1999–2000 oli Sööt Eesti kinoliidu esimees.

Ta on olnud osaline selliste tuntud linateoste loomisel nagu «Jaanipäev» (1978), «Rada vabaks» (1981), «Eesti kaitse» (1993), «Emakala surm» (1996) jpt.

Sööti on tema töö eest aegade jooksul autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Ta on pälvinud Eesti rahvuskultuuri fondi tänuauhinna panuse eest dokumentalistika edendamisse. 2010. aastal määrati talle  Eesti vabariigi kultuuri elutööauhind.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Tagasi üles