Noorsootöötajad käivad hängimist vaatlemas

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Oras (heledas) ja Lii Limberg panevad end proovile ning hakka­­vad noortega tegelema ka väljaspool noortekeskust.
Siiri Oras (heledas) ja Lii Limberg panevad end proovile ning hakka­­vad noortega tegelema ka väljaspool noortekeskust. Foto: Margus Ansu

Kaubanduskeskustes võib näha noori neiusid, kes sätivad end noorterühmade lähedale ning hoiavad kõrvad-silmad lahti ja teevad mõttes üleskirjutusi. Plaanid pole neil aga halvad, üksnes head.



Mobiilne noorsootöötaja ehk mono on inimene, kes läheb tööd tegema sinna, kus on noored. Suvel tänavale, parki või randa, talvel kaubanduskeskusesse, õhtul internetti. Ta lahkub oma noortekeskusest ja läheb noorte territooriumile, kus käitumismallid on hoopis teistsugused.

Särasilmsed Siiri Oras ja Lii Limberg Tähe keskusest on kaks viiest Tartu noorsootöötajast, kes on saanud koolituse mobiilseks noorsootööks.

Orase sõnul sai kuus päeva kestnud koolituselt teavet just selle kohta, kuidas kohelda noori neile harjumuspärases keskkonnas nii, et nad sind veidrikuks või ohtlikuks ei peaks. Limberg rääkis, et tutvuda sai ka teiste riikide kogemustega, sest erinevalt Eestist, kus selline projekt on esimene, tehakse mujal Euroopas mobiilset noorsootööd aktiivselt ja edukalt.

Praegu on alanud kolmeaastase projekti esimene etapp, noorsootöötajad käivad ringi ning kuulavad ja jälgivad, et paremini aru saada, kuidas noortele läheneda ja kuidas oleks parem seltskondadesse sulanduda. Teine etapp on sekkumine: suhtlemine, nõuandmine ja ärakuulamine.

Noortele tegevust

Limbergi sõnul on kõige selle eesmärgiks tegevusetult uitavate noorte toomine seltskonda, kus neil on võimalus edasi areneda – kas siis neid noortekeskusesse kutsudes või nõu andes ja teiste infoallikate juurde suunates. Oras lisas, et teine variant on pakkuda neile tegevust kas või sealsamas rannas, näiteks lauamänge mängides.

Millal, kuidas ja mida teha, on Orase sõnul nende endi otsustada, Tartus vähemalt esialgu koordineerijat pole. Nii tuleb tarkust üha juurde, näiteks  sai kähku selgeks, et kui esialgu oli plaanis igaühele kindlad «patrullipiirkonnad» määrata, kus noortega kohtuda, siis tegelikkuses on talvel tänavad tühjad ja kõik ongi soojades suurpoodides.

Kahtlased isikud

Ühe tähtsa tegevusena peavad noorsootöötajad teavitama ka «võime» ehk valearusaamade vältimiseks andma endast teada nii linnale, politseinikele kui ka kaubanduskeskuste turvatöötajatele. «Muidu võib turvameestele väga vale mulje jääda,» muigas Limberg.

Esialgu pole neil mingeid eraldusmärke ega töötõendit, varsti on aga oodata kotte, millega saaks kaasas kanda infomaterjale ja mänge, ning arutatud on ka selgelt äratuntavate vestide tegemist.

Väljaspool noortekeskust tehtav töö hõlmab ka tegevust internetis, näiteks MSNi või kirja teel nõuandmist. «Oma murest on kirjutada palju lihtsam kui näost näkku rääkida,» arvas Limberg.

Tähe noorteklubi juhatuse liikme Triin Raudoja sõnul võivad tema töötajate pingutused ka keskusele kasu tuua. «Nad saavad tuua nii-öelda uusi kliente. Kui nad tänaval noortega tutvuvad, siis saavad nad öelda, et Tähe 101 on selline soe koht, kuhu saab tulla.»

Mobiilne noorsootöö:
• Interneti teel suhtlemine ja info jagamine.
• Noorte vaatlemine nende kogunemiskohtades.
• Organiseeritud tegevused noorte kogunemiskohtades.
• Noortekeskuste vahenditega töö korraldamine piirkonnas, kus noortekeskus puudub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles