Vanasid hoiatab tule eest vali häirekell

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju korral saab Tartu hooldekodu valvur Urmo Serglov parempoolselt arvutiekraanilt kohe teada, missuguses ruumis on tuli lahti pääsenud.
Tulekahju korral saab Tartu hooldekodu valvur Urmo Serglov parempoolselt arvutiekraanilt kohe teada, missuguses ruumis on tuli lahti pääsenud. Foto: Margus Ansu

Tartu ja Tartumaa hooldekodudes on tuleohutusnõuded kus rohkem, kus vähem täidetud. Aga kergemalt hingata siiski ei saa, sest paljude vanade inimestega majades tähendaks tulekahju suurt õnnetust.


Liiva tänavas asuvas Tartu hooldekodus on ööpäev läbi tööl valvur, kes hoiab silma peal ka tuleõnnetusest teada andvatel turvasüsteemidel.

«Tulekahju korral hakkavad igal pool häirekellad helisema, automaatselt peatub ventilatsioon ja liftid jäävad seisma,» rääkis Tartu hooldekodu valvur Urmo Serglov. «Evakuatsiooniks vajalikud uksed avanevad ja kolme minutiga jõuab teade tulekahjust päästjateni.»

Samal ajal näeb valvur arvutiekraanilt, kus hooldekodu paarisajast ruumist on tuli lahti läinud. «Oht on viidud miinimumini,» märkis Urmo Ser­gov. «Igal korrusel on vee- ja pulberkustutid, töötajatel on sidepidamiseks raadiojaamad.»

Nõuded on täidetud

Tulekahjust teada andvat süsteemi kontrollitakse Tartu hooldekodus kord kuus, süsteem annab vigadest, näiteks töö lõpetanud andurist valvurile kohe teada. «Meil on kõik tuleohutusnõuded täidetud, see töö sai ka vanas maja ära tehtud paar aastat tagasi remondi ajal,» ütles Tartu hool­dekodu juhataja Astrid Kütt.

Varem turvaseadmete tehnikuna töötanud Urmo Serg­lovi sõnul on parim turvasüsteem Tartu Maarjamõisa haiglas, kus lamajate haigetega ruumides on ka automaatne tulekustutus- ehk sprinkler­süsteem. Tartu hooldekodus ja Tartumaa hooldekodudes seda pole. «Sprink­lersüsteemi meile ei paigaldatud, ilmselt pole sellist nõuet,» selgitas Astrid Kütt.

Tuleõnnetustest rääkides lisas ta, et kõige tähtsam on need ära hoida. «Kõik töötajad on koolitatud ja teavad, kuidas tuleb tegutseda,» ütles Astrid Kütt. «Aga olen realist. Kui peaks süttima näiteks ventilatsioonisüsteem, siis pole siin eriti kedagi päästa. Paljud meil elavatest inimestest ju ei liigu üldse või liiguvad väga vaevaliselt, sellist rahvast on igal korrusel.»

Tulekahju korral on aega viisteist minutit, et inimene eluga suitsu täis ruumist välja viia. «Selle ajaga ei jõua me siit kuigi palju rahvast välja viia,» märkis Astrid Kütt. Tartu hooldekodus elab praegu 177 naist-meest.

Trepid teevad muret

Kastres asuvas hooldekodus Härmalõng kontrolliti eile automaatset tuletõrjesignalisatsiooni. «Kõik on korras, süsteem töötab,» kinnitas Härmalõnga juhataja Vaike Lillemäe.

Tuleohutusnõuete kohta pole seal ühtegi ettekirjutust: töötajad on koolitatud ja tuletõkkeuksed ees.

«Peame jälgima, et ise liikuda saavad inimesed oleksid teisel ja raskelt haiged esimesel korrusel,» ütles Vaike Lillemäe. «Kui sellest kinni peame ja iga töötaja teab, mida õnnetuse korral teha, siis saame hakkama.» Kast­rele lähimad päästjad jõuavad Võnnust kohale umbes veerand tunniga.

Ka Nõo ja Uderna hooldekodus ning Rõngu hooldusravikeskuses, Võnnu hooldusravikeskuses ja hooldekodus ning Alatskivil asuvas Peip­si­veere hooldusravikeskuses on juhatajate sõnul päästeameti nõuded täidetud.

«Rängad tuleõnnetused teevad ärevaks,» tunnistas vanas mõisahoones tegutseva Uderna hooldekodu juhataja Anne-Aime Soesson. «Meil on automaatne häiresüsteem ja kõik uksed on hoolega tihendatud. Aga kui tuli peaks lahti minema, siis on kõrgete treppide pärast raske inimesi evakueerida.»

Arvamus

Viljar Schmidt
Lõuna-Eesti pääste­keskuse järelevalve­teenistuse juht:

Tartu maakonna hoolekandeasutustest on praegu tuleohutusnõuete täitmiseks kehtiv ettekirjutus Aarike hooldekeskusel ja Kodijärve hooldekodul.

Hoolekandeasutustele tehtud peamised ettekirjutused puudutavad automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise ja tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuet ning ruumide sisepinnakihtide vastavusse viimist ohutusnõuetega.

Nende ettekirjutuste täitmiseks on üldjuhul vaja üsna palju raha. Olukord, miks mõni hoolekandeasutus ei vasta kõigile kehtivatele tuleohutus­nõuetele, ongi enamasti tingitud asutuse õhukesest rahakotist. Kui tuleohutus­paigal­diste või ehituse rahastamine on tagatud, kulub nõuete täitmisele üldjuhul vaid projekteerimiseks ja ehitustöödeks minev aeg.

Kahjuks näitab elu, et raha leidmine omavalitsuste rahakotist või mõnest projektist võtab aega, mille kestel tuleohutusnõuded jäävad paraku  täitmata. Muidugi ei vaata tuleohutusjärelevalve ametnikud tuleohutusnõuete rikkumist lihtsalt pealt ega oota, millal nõuete täitmiseks raha leitakse.

Nõuded täitmata jätnud asu­tusi survestavad meie ametnikud kohustusi täitma tähtaegadega. Kui nõuded jäävad tähtajaks täitmata, tuleb maks­ta sunniraha. Kui tuleohutusnõuete rikkumine võib tekitada otsese tuleohu, keelatakse hoone või objekti kasutamine täielikult seniks, kuni tuleohutusnõuded on täidetud.

Tagasi üles