Tartu maakonna laste asenduskodude juhid kinnitavad justkui ühest suust, et mis nende võimuses ja nõuetes ette nähtud, on laste asenduskodudes tuleohutuse tagamiseks tehtud. Inimlik mure jääb aga siiski.
Lastekodud täidavad tuleohutusnõudeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tead küll, et kõik on korras ja päästjatel pole etteheiteid,» ütles Tartu väikelastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek. «Kuid ikka muretsed, kas oled teinud kõik, mis endi võimuses,» lisas ta.
Tartu suurimas väikelastekodus Käopesa on suitsuandurid, teavitussüsteem, mis edastab häire korral info päästekeskusesse, tulekustutid, tulekustutustekid, tuletõkkeuksed. Uusi ettekirjutusi päästekeskusel lastekodule Reegi sõnul pole.
Varasemad ettekirjutused, näiteks väljapääsu uste märgistamine ning keldrist asjade äraviimine, on lastekodul täidetud.
Ahi ja gaas
Ahiküttega Elva väikelastekodus on juhataja Kai Räisa kinnitusel lisaks muudele tuleohutusnõuetele erilise tähelepanu all tulekolded. Ahjusid kontrollitakse regulaarselt ning töötajad teavad ohutusnõudeid väga täpselt.
Gaasiküttega ning bensiinijaama läheduses asuv Tartu kristlik noortekodu on samuti eriti valvas. «Mure on muidugi pidevalt. Kontroll on väga range, et elektrisüsteemid, gaas ja kõik muu oleks korras,» ütles noortekodu juhataja Külli Kool.
MTÜ Vahtramägi Mäe-kodu viidi juhataja Helle Siiguri sõnul tuleohutusnõuetega täielikult vastavusse 2003. aastasse jäänud remondiga. Eelmisel aastal veel täiendati nõudeid päästekeskuse ettekirjutuste järgi. Näiteks pandi ustele väljapääsu tähistavad lambid.
Kõiki asenduskodusid käib päästekeskus kontrollimas vähemalt kord aastas, osa ka tihedamini. Tartu laste turvakodus käis kontroll viimati eelmisel aastal ning toona päästekeskusel etteheiteid polnud.
Turvakodu juhataja Piret Värno selgitusel on turvakodu hoone jaotatud tuletõkkeustega osadeks, teiselt korruselt viib alla varutrepp, majas on häire korral automaatselt avanevad uksed, tulekustutid ning tuleohust teavitav signalisatsioonisüsteem.
Kuna turvakodus on suitsuandurid valehäireid andnud, kavatseb turvakodu needki välja vahetada, kuigi kontrolli käigus pole anduritele etteheiteid tehtud. «Kahtlus on, kui töökindlad need on. Igaks juhuks tahame paigaldada uued suitsuandurid,» ütles Värno.
Tahe vs. raha
Seda, millal majas viimati tuletõrjeõppus oli, Värno ei mäleta. «Vajadus koolituse järele on ja sel aastal tahaks koolituse plaani võtta,» ütles ta. Samas on Värno sõnul üks asi tahtmine ning teine raha.
«Koolituseks kulub 6000–7000 krooni. See on suur raha asenduskodu jaoks,» märkis Värno ja lisas, et tema meelest peaksid niivõrd hädavajalikud koolitused lasteasutustele taskukohasemad olema.
Veel teisedki asenduskodud on oma selle aasta plaani võtnud koolituse.
«Koolitus annab kindlustunnet, et oskad kiiresti reageerida ja püüad teha nii palju kui inimvõimuses,» ütles Käopesa väikelastekodu juhataja Tiiu Reek. «Paraku jääb alati faktor, mis pole täielikult inimvõimuses,» nentis ta.