Väljavõte ulatuslikust õnnelikust ajatükist

Indrek Hirv veedab praegu oma päevi ja öid Andaluusias. Foto: Deivi Org

Nappide vahendite, lihtsate ridadega loob Indrek Hirve uus raamat «Inglisild» õnneliku meeleolu. Tüdruk, kes selles raamatus elab – jah, rohkem kui 300 leheküljel –, võib-olla ei tea, et tema verinoore maailma kogemus kirjutab üle mehe kogemused; nende kahe uued ühised mälestused kirjutavad üle vanad.

Luuletaja pole unustanud, mismoodi on kõike esimest korda tunda. Ta sõnastab armastatule soovi «muuta mu olemust / vahetada minu lapsepõlve jõulud / enda omade vastu». Kui ta elab tüdruku kaudu läbi elu koidikut, on see kõige puhtam tuleviku pilt. Tuleviku minevikud on siin ühtlasi olemas.

Luule on žanr, mis tabab inimhinge keerukust ja ajatust kõige täpsemalt. Ehk siis ütleb see helge raamat: ära unusta oma algust, esimest suudlust, lapsepõlve liivakoobast Emajõe ääres, mille sümboolne vaste on tumeroosa naiselik ürgkoobas. Raamatu rohked, ainult pealtnäha lihtsad kujundid annavad ruumi tõlgendustele, mida Indrek Hirv siin täpselt on mõelnud.