Millal ja miks?
Otepääle on tekkinud triibuline korsten
22. veebruar 2011, 20:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab näitleja ja kohvikrestorani l.u.m.i üks omanikke Veikko Täär:
Korstnale tekkisid triibud eelmise aasta sügisel. See on üks osa 1959. aastal ehitatud linnasauna aluslikust olemusest, sest ükski suur saun ei saa olla ilma korstnata. See paistab üle linna juba pool sajandit.
Kui saunahoonele sai puhutud elusisse toidukohana, sai visualistikas kasutatud Otepää kihelkonna seelikutriibu värve, ja ühtlasi tekkis mõte, et need peaks kandma ka korstnale.
Kes tuli mõttele kanda seelikutriibu värvid korstnale?
Ise tulin sellele mõttele. Arutasin läbi oma ala professionaalidega, küsisin arvamust ja nõu. Idee kiideti geniaalseks. Lõpliku lahenduseni jõudsime koos arhitekt Sten Aderiga. Neljandik korstnast on minu enda kätega värvitud.
Jalgratast me ei leiutanud. Eks meil Eestis on kasutatud rahvuslikku ornamentikat ehitistel, toodetel ja riideesemetel, viimasel ajal on see tõusev trend.
Mida on triibulisest korstnast arvatud?
Kommentaarid väljendasid alguses üllatust, sest hall korsten, mis saab ühel hetkel kaunid värvid, mõjub ikka üsna uudselt ja mõnigi võis tunda, et ei tea, kas ta ikka sobib sinna kõige paremini. Laias laastus on vastukaja olnud ääretult positiivne. Inimestele meeldib selline rõõmus värvilaik keset linna.
Kas olete märganud mõnda erilist korstent mujal Eestis või välismaal?
Kindlasti jäävad Eestis silma tööstuslikud punatellisest korstnad, mis on laotud eelmise sajandi alguses või üle-eelmise sajandi lõpus. Üks ehe näide on Rotermanni kvartalis Tallinnas. Vägev on ka A. Le Coqi korsten.
Sellised korstnad on väga pilkupüüdvad, teinekord võivad olla ka ohtlikud. Tihtipeale me näeme ka seda, et kui korsten on hästi püstitatud, siis jääb ta maja hukkumisel veel pikaks ajaks püsti.
Kas ilma suitsuta aastaid seisnud hiidkorstnaid tuleks uurida ja ehk ka paremini linnapildis esitada?
Kui ta sobib ja eriti siis, kui ta on sajand või rohkemgi linnapildis olnud, siis kindlasti on tal väärtust. Kui ta on 1950. aastatest, siis võib tema väärtus olla küsitav. Tark mõõdab üheksa korda, mõtleb veel 99 korda ja alles siis tegutseb. Kui korstnad ei ole ohtlikud, võiks neid säilitada, sest nad on ju omaette monumendid.