Teatriarvustus: maagiline mustvalge maailm

Stseen lavastusest «Tähelaps».

FOTO: Gabriela Liivamägi

Teatrid üritavad tormlemist täis jõulueelsesse aega tuua hetki, kus ajataju kaotada ja lastega või lastena minna kaasa loodud imeilmadega. Varjuteatrilavastus «Tähelaps» Karlova teatris on üks sobiv võimalus.

Varjuteatri vahenditega

Lastele vormiga katsetava, ent paeluva teatri tegemises on lavastaja Leino Reil kogemusi küllaga. Seekord on ta lähenenud Oscar Wilde’i süngevõitu loole «Tähelaps» varjuteatri vahenditega.

Muinasjutt poisist, kes usutakse olevat tähest sündinud ja kes peab end seetõttu teistest erilisemaks, on õpetlik lugu headusest ja kurjusest inimese sees või täpsemalt sellest, kuidas ekslik enesehinnang võib tuua kasu asemel hoopis kurja iseendale ja teistele. 

Lavastaja on viidanud, et «Tähelaps» on väikesematele mõistetav muinaslugu, täiskasvanuile annab aga laiemat mõtlemisainet: milline laps on eriline ning kus jookseb piir omapärasuse ja lihtsa kasvatamatuse vahel.

Indigolaste, kristalli-, vikerkaare- ja tähelaste, uue ajastu nn ülitundlikkuse kontekstis võib näha Wilde’i lugu kui koputust reaalsusest. See tuletab meelde, kui kerge on mõistete virvarri uppuda, kui kerge on uskuda kuuldut ja püstitada ebareaalseid ootusi.

Kuid kas ei ole Wilde’i «Tähelaps» esitatud Leino Rei lavastuses liialt mustvalgelt, et panna publikut Tähelapsele kaasa tundma, mõtlema nendele teemadele? Loos, kus puhtast kurjast saab isetu headus, jääb puudu vaheetappidest, pooltoonidest, mis kutsuksid enam kaasa mõtlema.

Paeluv maagilisus

Publiku ees lahti rulluv maagiline maailm on kahtlemata paeluv (kunstnik Marion Undusk, nukumeistrid Kairi Rosenblad ja Ragnar Veemaa). Seda enam, et varjuteatrit Eestis nõnda harva näha saab. Vilkuvate ekraanide ajastul on lapse tähelepanu köitmine mustvalge varjuilmaga, kuhu süveneda, juba väärtus omaette. 

Pisikesed detailid on need, mis panevad pildi elama. Idamaine kuningaloss loob kaarte, sammaste ja mustritega suursuguse tunde. Müstilises metsas tuule käes õõtsuvad lehed või maha pudenevad linnusuled ei lase tegelastel jääda toimetama staatilisusesse. Ühevärvilisse tausta kerkivad varjudest olustikupildid näitavad ümbritsevat kui pärisilma – täpset ja võluvat.

Leidlik, et Tähelaps muutub häguseks iga kord, kui räägib oma erilisusest ja vaatab unistavalt niinimetatud kodu poole. Tema, kes ta käitub teiste lastega inetult ja nimetab neid tuhmiks, muutub mõtteis kõrgustesse tõustes hoopis ise selliseks.

Lavastuse algus- ja lõpuosa raamistavad krõbeda pakase käes ekslevad Hunt ja Karu, kellele kristalliks muutunud oja jutustab Tähelapse-loo. Sujuvalt on lahendatud lavastuse alguses üleminek, kuidas inimesest saab ekraani lähedale jõudes nukk, ja vastupidi.

Näitlejate Kärt Reemanni ja Helgur Rosenthali kanda jääb kogu kirev tegelaskond publiku ette ilmuvatest loomadest kuni nukkude häälteni. Et karaktereid on palju ja vahetused kiired, jäi esietendusel puudu nüanssidest tegelastele hääle andmisel.

«Tähelapses» on loodud detailirohke maailm, mis koostoimes Ardo Ran Varrese muusikalise kujundusega haarab endasse. Seetõttu tekib hirm, kas lapsed suudavad visuaaliaga kaasas käivat tekstimassiivi vastu võtta. Pidev tegevuse taustal jutustamine mõjub kohati ülekordamisena.

Rohkem usaldust sellesse, et pilt ise tõepoolest võlub, sest liigne seletamine võib loodut hoopis pisendada. Karlova teatrisse loodud varjude maailmal on suurust küll, et publikut enesega kaasas kanda.

Karlova teatris

  • Karlova teatris esietendus 22. novembril Oscar Wilde´i «Tähelaps».
  • Tõlkinud Krista Kaer.
  • Dramatiseerinud ja lavastanud Leino Rei.
  • Kunstnik Marion Undusk.
  • Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres.
  • Valguskujundaja, heli- ja valgustehnik Martin Meelandi.
  • Lavatehniline juht Ragnar Veemaa.
  • Nukumeistrid Kairi Rosenblad ja Ragnar Veemaa.
  • Mängivad Kärt Reemann ja Helgur Rosenthal.
  • Inspitsient ja abistav kätepaar Annemari Parmakson.
  • Etendus kestab 55 minutit.
  • Sobib lastele vanuses 4–11 aastat.
  • Järgmised etendused 29. ja 30. novembril kell 19.

Allikas: Karlova teater

_________________________________________

Triinu Sikk on Tartu ülikooli teatriteaduse magistrant ja Rakvere teatri dramaturg. Kuulub teatriteaduse üliõpilaste looži. Avaldanud teatriarvustusi peamiselt maakonnalehtedes.

Tagasi üles