Kaitsevaim hoidis himurad piigad Edgar Savisaarest eemal

Rahvusarhiivi riiulite vahel võis kohata hauataguseid tegeleasi. Foto: Kristjan Teedema

Liivi tänaval asuva endise rahvusarhiivi hoonega on seotud mitu kummituslugu. Arhiivi kummitused pärinevad ajast, mil hoone oli kasutusel keiserliku ülikooli ühiselamuna. Nii oli üks neiu õnnetu armastuse pärast aknast välja surnuks hüpanud, noormees aga end samal põhjusel üles poonud.

Pikalt arhiivis töötanud Kalev Jaago on teemaga peensusteni kursis ning tal on varrukast võtta nii mõnigi kõhedust tekitav lugu. Muuseas kehtinud arhiivi puhul kindel seaduspära: naistöötajad nägid kummitusena meest, meestöötajad aga naist.

Üks omapärasemaid arhiivi kummituslugusid pärineb möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate algusest ning on seotud Edgar Savisaarega. Täiesti võimalik on, et ta ise sellest loost teadlik polegi.

Teatavasti õppis Savisaar ülikoolis ajalugu ning tema esimene töökoht oligi tudengina arhiivis. «Ta oli juba siis suur naiste lemmik, aga tema naiste vastu eriti huvi ei tundnud, teda huvitasid hoopis igasugused dokumendid,» pajatas Kalev Jaago. Põhiliselt viibis Savisaar neljanda korruse tiibhoone lõpus, kus asusid Tallinna kinnistusameti dokumendid.

Olukorraga ei olnud aga rahul Savisaare naiskolleegid, kes otsustasid talle karistuseks kolli teha – ehk hakkab nägus noormees siis nende vastu rohkem huvi ilmutama. Nii hiilisid sokkides-sukkades neiud ühel päeval dokumente uurinud Savisaare poole.

Ent nende jultunud plaanidele tõmmati kriips peale kohas, kus tiibhoone teeb koridoris käänaku. Sealt nad edasi ei saanud, sest keset koridori seisis neil tee peal ees üks mees. See mees tuli läbi seina, oli suur ja läbipaistev.

Mõistagi ei julgenud piigad edasi minna, nad pöörasid ümber ja põgenesid oma kabinetti laua alla värisema. «Ju see oli siis Savisaare kaitsevaim,» esitas Kalev Jaago loole võimaliku seletuse.