Emajõgi kostitab õngemehi heldelt

Üksik kalastaja Emajõe jääl. Foto: Risto Mets

Emajões on rohkelt haugi, särge, roosärge, teibi, säinast, latikat, nurgu, koha ja ahvenat, kes tõmbavad õngemehi magnetina. Nüüd on hakatud uurima, kui palju harrastuskalamehi jõe ääres käib ja kui suure noosi nad saavad.

«Emajõgi on harrastuskalameeste üks meeliskohti ja jõest välja tõmmatavad kogused on üsna suured,» kinnitas MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi juhataja Lea Saar.

Läinud sügisel hakkas kalastajate klubi Võrtsjärvest Peipsisse voolaval Emajõel harrastuskalamehi ja nende saaki kokku lugema. Kui jää kaob, läheb töö jälle edasi.

Pealtnäha on asi üsna lihtne: loendajad sõidavad paadiga aeglaselt piki jõge ja panevad kirja nii kaldal kui paatides olevad kalamehed ning nende püügivahendid.

Kevadel ja suvel tehakse nende juures ka peatus ja palutakse luba saak ära kaaluda.

Sajad kalastajad päevas

Kalastajate klubi seiras Emajõe harrastuskalamehi esimest korda keskkonnaameti tellimusel paar aastat tagasi. Siis käidi õngemehi 2008. aasta sügisel ning 2009. aasta kevadel ja suve algul loendamas 44 korda.

Puhkepäeval oli Emajõel kõige rohkem kalastajaid ehk 308 inimest 1. mail 2009. Tööpäeva rekord, 238 õngemeest, pandi kirja sama aasta 12. juunil. Vaatlusaja keskmine kalastajate hulk oli tööpäeviti 161, nädalavahetustel 252 inimest.

Arvutuste järgi käisid harrastuskalamehed Emajõel 1. aprillist 30. novembrini kalal kuni 46 000 korda. «Tegelikult on see arv palju suurem,» ütles Lea Saar. «Loendati vaid möödasõidul nähtud kalastajaid, mitte aga kindlal lõigul päeva jooksul kalal käijaid. Lisaks ei tehtud loendusi talvel, aga ka siis on Emajõgi kalameestele ahvatlev paik.»
Suur saak

Neid asjaolusid arvestades võivad harrastuskalamehed aastas Emajõel kalastamas käia kuni 96 000 korda. Kui igaüks neist viib oma igalt retkelt koju kilo saaki, oleks aastane väljapüük ligi 100 tonni. See ületab Emajõel kalastavate kutseliste kalurite saagi pea viis korda: 2009. aastal püüdis ligi veerandsada kalurit 20 252 ja aasta varem 30 043 kilo kala.

Lõuna-Eesti kalastajate klubi sai Emajõe harrastuskalapüügi koormuse hindamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 5166 eurot ehk 80 840 krooni. «Selle uuringu tulemusi saab kasutada Emajõe äärde teede, puhke- ja sildumiskohtade kavandamisel, sest andmetest selgub, missugustel lõikudel kalastab kõige rohkem inimesi,» märkis Lea Saar.

Tänavu juunis valmivast Emajõe kalastusuuringust on juba huvitunud näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, mille valdustesse jäävad Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo looduskaitseala.