/nginx/o/2016/11/25/6113353t1h1fcf.jpg)
Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmi järvest püüda kokku 7014 tonni kala ja see jaguneb võrdselt mõlema poole vahel. Eesti osa on 3507 tonni ehk 395 tonni rohkem kui on 2016. aasta püügivõimalus.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1150, koha 830, latikat 800, haugi 125, särge 350 ja rääbist 45 tonni. Kõikide nimetatud liikide püügivõimalused suurenevad.
«Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latika- ja haugivaru olukorra heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb endiselt piirata nende püüki,» rääkis Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.
«Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2015. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad,» lisas Talijärv.
Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud.
«Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine ning seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 30 tonni rohkem kui 2016. aastal,» märkis Andres Talijärv.