Folkloristid koorivad regilaulult seitse nahka

Kirjandusmuuseumis hakatakse regilaulult nahku koorima. Foto: Kristjan Teedema

Eesti ja soome folkloristid kogunevad 30. novembril ja 1. detsembril Tartusse Eesti kirjandusmuuseumisse, kus peetakse üheksandat regilaulukonverentsi «Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest». Kahe päeva jooksul astuvad laulu-uurijad üles 15 ettekandega.

«Vanem rahvalaulutraditsioon on ammendamatu uurimisallikas nii folkloristidele kui ka naaberteaduste esindajatele,» ütles konverentsi korraldaja Mari Sarv.

Ta lisas, et regilaule vaadeldaksegi konverentsil mitmest küljest. Ettekannetes arutatakse nii regilaulu meetrika, meloodika kui poeetika üle, kõneldakse regilaulu algusajast, üleminekuvormidest ja uuskasutusest. Folkloristid käsitlevad ka rahvalauludes peegelduvat omaaegset mütoloogilist, ajaloolist ja ühiskondlikku tegelikkust.

Samuti esitletakse konverentsil Ingrid Rüütli raamatut «Muhumaa laule ja lugusid». Raamat tutvustab muhulaste lauluvara 20. sajandi alguses, kui regilauludest olid säilinud peamiselt hällilaulud, aga ka mõned meestelaulud. Uuemas, lõppriimilises rahvalaulus oli valdav meestelaul.

Mari Sarv avaldas rahulolu, et regilaulukonverentsidest on kujunenud traditsioon ja oodatud sündmus. Regilaulutraditsioon ühendab enamikku läänemeresoome rahvaid, mistõttu üle aasta peetavale konverentsile kogunevad tavapäraselt eesti ja soome folkloristid ning hõimurahvaste vanema poeetilise ja muusikalise pärimuse uurijad.